Riigi peaprokurör Lavly Perlingu sõnul vajab kriminaalmenetluse tulemuslikuks läbiviimiseks tänane kriminaalmenetluse seadustik kaasajastamist, et vastata paremini ühiskonna ootustele ning vajadustele.
Riigi peaprokurör: kriminaalmenetluse seadustik vajab kaasajastamist
9. juuni 2015, 22:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigi peaprokurör Lavly Perling andis teisipäeval riigikogu põhiseaduskomisjonile ülevaate prokuratuurile seadusega pandud ülesannete täitmise kohta möödunud aastal, teatas riigiprokuratuuri esindaja BNS-ile.
«Kriminaalmenetlus peab tagama kaitseõigusega isikute põhiõiguste kaitse, kuid peab seda tegema moel, mis kaitseb ka kuritegude läbi kannatada saanute põhiõigusi. Kohtueelse uurimise ja kohtuliku uurimise dubleerivad toimingud, formaalsed toimingud ja digitõendite kasutamise keerukus on vaid mõned märksõnad, mis võivad takistada menetluste läbiviimist mõistliku menetlustähtaja jooksul ja Põhjamaadele omase lihtsusega,» tõi peaprokurör vaid mõne näite muudatuse vajalikkusest.
Samas on Perlingu hinnangul kriminaalmenetluse tõhustamise võimalusi ka täna kehtiva seaduse raames. «Prokuröride vahetu koostöö uurimisasutustega, prioritiseerimine kõikidel tasanditel, iga toimingu ning kriminaaltoimikusse lisatava dokumendi vajalikkuse kaalumine peavad saama igapäevaseks reaalsuseks ja tagama prokuröride rolli suurenemise ning seeläbi ka parema põhiõiguste kaitse kriminaalmenetlustes,» selgitas Perling.
«Riigi peaprokurörina tunnen muret, et reaalselt tööd tegevate prokuröride arvu pidev langus on toonud kaasa selle, et aasta alguse seisuga ootas prokuratuuris menetlusotsust ca 3500 kriminaalasja. Kindlasti ei saa sellise olukorraga rahul olla.»
Perlingu sõnul on riik tugevalt panustanud kohtumõistmise efektiivsemaks muutmisesse, kuid tänaste võimaluste juures ei suuda prokuratuur tagada kõikide prokuratuurile pandud põhifunktsioonide täitmist nii, nagu ühiskond seda õigustatult ootab. «Perevägivalla kuritegudes senisest personaalsema lähenemise tagamine, majanduskuritegude efektiivne ja kiirem menetlus ning rahvusvahelise koostöö pidev kasv on siinkohal mõned märksõnad.»
Samas saab vaieldamatult positiivsena välja tuua asjaolu, et raskete ja peitkuritegudega seotud kriminaalmenetlustes lõplike menetlusotsuste vastuvõtmine on prokuratuuri poolt olnud stabiilne ning ressursi pidev vähenemine ei ole vähendanud nende kuritegude prioriteetsust prokuröride tegevuses.
«Head meelt on põhjust tunda ka selle üle, et prioriteetsetes kuritegudes on 2014. aastal kriminaaltulu konfiskeeritud üle kahe miljoni euro. Samas on kindlasti oluline, et kriminaaltulu konfiskeerimine muutuks põhimenetluse kõrval kriminaalmenetluse lahutamatuks osaks ja see number kasvaks veelgi,» selgitas Perling.
Vastavalt prokuratuuriseadusele esitab riigi peaprokurör iga aasta riigikogu kevadistungjärgul riigikogu põhiseaduskomisjonile ülevaate seadusega prokuratuurile pandud ülesannete täitmise kohta eelmisel kalendriaastal.