Yana Toomi hinnangul on pagulaskvoodid Eesti suhtes õigustatud

Yana Toom

FOTO: Jaanus Lensment / Postimees

Euroopa Parlamendi saadiku Yana Toomi sõnul on Eestile pagulaste osas kvoodi kehtestamine õigustatud, kuna Eesti pole siiamaani selles osas midagi teinud.

«Mina olin kvootide poolt kahel põhjusel. Üks on see, et esiteks hädas olevaid inimesi tuleb abistada, seal on neid kümneid ja sadu tuhandeid,» ütles Toom intervjuus BNS-ile. Teiseks on Eesti Toomi sõnul ammu võtnud endale kohustuse solidaarselt teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega põgenikke vastu võtta, kuid hiilis sellest osavalt kõrvale.

«Vabatahtlikult pole me midagi teinud, nii et vaadates olukorda Euroopas tervikuna, jõudis Euroopa Komisjon järeldusele, et meie puhul on kvoot igati õigustatud,» ütles Toom.

«Tegelikult aga on Eestil täna võimalik vastu võtta maksimum sada inimest ja isegi need sada me saame paigutada vaid väga lühikeseks ajaks. Uurisin asja ja sain teada, et lahendus on umbes selline, et nad hakkavad magama kuskil koosolekuteruumide põrandal, see on maksimum, mida me saame hetkel pakkuda. Seda ei saa nimetada valmisolekuks,» rääkis Toom.

«Kui Eesti võttis aastal 2004 enda peale teatud kohustused, et hakkab sellega tegelema, siis nüüd me laiutame käsi, et appi, mis me teeme!» kritiseeris ta.

Eesti meedias ja ühiskonnas pagulaste vastuvõtmisse valdavalt negatiivset suhtumist nimetas Toom šokeerivaks. «Ma kunagi ei tajunud, et elan niivõrd rassistlikus ühiskonnas,» lausus ta. 

Toom lisas, et eriti murelikuks teeb teda osa venelaste tõrjuv suhtumine. «Minu sügav veendumus on, et kui me ise räägime aastaid, et meid diskrimineeritakse, siis see valmidus diskrimineerida kedagi teist on ikka kurjast. Aga ega eestlased pagulastesse paremini ei suhtu. Vahest tekibki mõte, et kas meie, kõik koos, ikka väärime parimat?» küsis Toom.

«Tundub, et osa poliitikuid kasutavad väga osavalt seda rahva seas kujunenud võõraviha, et tõsta reitinguid või lihtsalt juhtida tähelepanu kõrvale teistelt olulistelt asjadelt, nagu näiteks valitsuse saamatus või aktsiisitõusud,» rääkis ta.

«Sisuliselt meie näeme täna Eesti riigi poolt tegemata tööd ja see on see koht, kus väga kergesti hakkab Brüsseli silmis purunema ka müüt väikesest edukast Eestist,» lausus ta.

Tagasi üles