ELi asjade komisjon toetab valitsuse seisukohta põgenikekvoodi osas

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) otsustas täna üksmeelselt toetada mõne päeva tagust valitsuse seisukohta, et Eesti on vastavalt võimalustele valmis vastu võtma piiratud arvu põgenikke, ent ei nõustu kohustuslike põgenikekvootidega.

ELAK kujundas hääletuse teel riigikogu nimel seisukoha, millest valitsus on kohustatud kinni pidama. Komisjoni esimees Kalle Palling ütles vahetult pärast otsuse tegemist, et valitsuse seisukoha toetamisega nõustusid kõik komisjoni liikmed. 

«Me tegime sinna mõningad täiendused, mis puudutasid eelkõige tähelepanu juhtimist sellele, et näiteks rahalised vahendid, mida me vajame, ei tähenda ainult majutustingimuste loomist ja puhtalt menetluskulu, eesti keele õpet ja tõlketeenust. Seal on palju muud, mis eeldab head integratsiooni,» ütles Palling Postimehele.

Täna kell 11 kogunes komisjon, et arutada nii valitsuse seisukohta kui põhiseaduskomisjoni, õiguskomisjoni, väliskomisjoni, sotsiaalkomisjoni ja kultuurikomisjoni arvamusi Euroopa rände tegevuskava suhtes. Pallingu sõnul toetasid ka ülejäänud komisjonid seda seisukohta, kuid pakkusid omalt poolt samuti täiendusi välja.

Nii soovis kultuurikomisjon Eesti seisukohas rõhutada, et pagulaste vastuvõtmisel on oluline eesmärk sulandada pagulasi Eesti kultuuri- ja haridusruumi. See tähendab keeleõpet, kohanemisprogramme, psühholoogilist tuge nii pagulastele kui kohalikele elanikele, kohalike juhtide koolitusi ja muud. Kultuurikomisjoni hinnangul ei ole hetkel Euroopa Liidu kavandatavad rahalised vahendid piisavad ja neid on vaja suurendada.

Põhiseaduskomisjon ja väliskomisjon rõhutasid, et Euroopa Liidus tekkinud rändekriisi lahendamisel tuleb enim tähelepanu pöörata inimkaubanduse vastu võitlemisele ning inimsmugeldajate tegevuse tõkestamisele. Seega tuleb esmajärjekorras tegeleda rändeprobleemide algpõhjustega. Üksnes tagajärgedega tegelemisega, paigutades või asustades inimesi lihtsalt ümber, inimkaubitsejate tegevust pigem soodustatakse. Seetõttu on oluline aidata hättasattunud riike põgenikelaagrite loomisel ja humanitaarabi andmisel. Samuti peab Euroopa Liit tegutsema selle nimel, et saada mandaati lähteriikides kohapeal töötamiseks.

Õiguskomisjoni arvamuse kohaselt tuleb enam pöörata tähelepanu sellele, kuidas eristada majandus- ja sõjapagulasi. Majanduspagulaste puhul peaks parandama majanduspagulaste tagasisaatmise meetmeid.

Siseminister Hanno Pevkur esindab Eesti seisukohti Euroopa Liidu ümberpaigutamise ja –asustamise mehhanismide suhtes 16. juunil toimuval ELi siseministrite kohtumisel. 25. ja 26. juunil toimub Brüsselis Euroopa Ülemkogu, kus riigi- ja valitsusjuhid arutavad Euroopa rändepoliitikat.

13. mail avalikustas Euroopa Komisjon Euroopa rände tegevuskava, mille eesmärk on stabiliseerida olukord Vahemerel ja tagada kaitset vajavate inimeste võrdne jaotus liikmesriikide vahel. Nende eesmärkide saavutamiseks kirjeldab tegevuskava kuut kohest meedet, et reageerida Vahemere piirkonnas aset leidvale. 

Need meetmed on: inimelude päästmine merel, võitlemine inimkaubitsejate võrgustikega, sisserändajate ümberpaigutamine, pagulaste ümberasustamine, koostöö kolmandate riikidega migratsiooni põhjuste kõrvaldamiseks ning Euroopa Liidu abi piiriäärsete liikmesriikide abistamiseks.

Ümberpaigutamise (relocation) puhul on tegemist Euroopa Liitu juba saabunud sisserändajate õiglase ja tasakaalustatud jagamisega kõigi liikmesriikide vahel. Ümberasustamine (resettlement) on kolmandatest riikidest kaitset vajavate inimeste ümberasustamine Euroopa Liidu liikmesriikidesse. Nii ümberpaigutamisel kui ka ümberasustamisel võetakse arvesse vastu võtva liikmesriigi SKPd, rahvaarvu, töötuse määra ning varasemate varjupaigataotlejate ja ümberasustatud pagulaste arvu.

27. mail tegi Euroopa Komisjon juba konkreetsema ettepaneku, mille kohaselt peaks Eesti kahe aasta jooksul vastu võtma 1064 põgenikku.