Värv pritsib silmad täis

Janar Ala
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raymond Pettibon, «Nimeta (See kõik oli ...)», 2012.
Raymond Pettibon, «Nimeta (See kõik oli ...)», 2012. Foto: Kumu / Raymond Pettibon

Ehkki minu tee sellele näitusele viis kõigepealt läbi Marko Mäetamme värvikireva aia, tahaksin juttu alustada siiski Raymond Pettibonist, kuna nii on ka viisakas – laskem enne ikka külaline uksest sisse.

Homme 58. sünnipäeva tähistava Pettiboni (sünninimega Raymond Ginn) ema on eestlane ja tema eesti päritolu kaevas kunst.ee peatoimetaja Andreas Trossek välja alles mõned aastad tagasi. Esimese tuntuseastme pälvis ta ühele kõige kuulsamale punkbändile Black Flag (see on bänd, kus laulis Henry Rollins) visuaalset identiteeti luues – oli 1970. aastate lõpp. Tema vend Greg Ginn Black Flagi asutas ja Raymondki seal natuke aega bassi mängis, kuid mitte liiga kaua.

Pettiboni Black Flagi logo pidavat olema maailma enim tätoveeritud kujutis (guugeldage, ehk tuleb tuttav ette). Ta ise on küll arvanud, et haakristi on vist ikka rohkem tätoveeritud. Pettibon on autoriks ka ühele tuntumale plaadiümbrisele – Sonic Youthi «Goo’le», mida samuti popkultuuris on taaskäideldud, nii et jaksab.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles