/nginx/o/2008/12/22/108627t1hc077.jpg)
Psühholoog ja pedagoog Toivo Niibergi sõnul kogevad inimesed rahvahulgas isikliku identiteedi kaotamist ja massiga samastumist, mistõttu ollakse valmis tegutsema julmemalt või kõlvatumalt kui sõltumatute üksikisikutena.
Psühholoog: rahvahulgas laskub inimene tsivilisatsiooni redelil mitu astet madalamale
/nginx/o/2010/02/17/314663t1he2e5.jpg)
5. oktoober 2010, 18:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Rahvamass võib muutuda ülierutatuks ja võidakse langeda barbaarsesse seisundisse, mida indiviididena kunagi ei tehtaks. Inimene kaotab rahvahulgas oma individuaalse südametunnistuse ja läheb kaasa kõigi teistega. Selle kirjelduse järgi töötab ka massipaanika,» rääkis Niiberg.
Ta tõi näite, et 2005. aastal Bagdadis uppus või trambiti surnuks ligi tuhat palverändurit, kui Tigrise jõge ületaval sillal puhkes paanika, kuna palverändurite seas levis kuuldus, et nende seas on enesetaputerrorist.
Mõnda aega rahvamassis viibinud inimene langeb Niibergi sõnul kergesti iseäralisse seisukorda, mis on väga sarnane hüpnoosiga. «Inimene pole enam teadlik oma tegudest ning võib sooritada tegusid, mida ta üksinda kunagi ei teeks,» märkis ta.
Niibergi sõnul on selge, et teatud juhtudel võivad uudised esile kutsuda paanilise reaktsiooni. Näiteks kui Ameerika suured meediaväljaanded teataks homme, et islami rahvusäärmuslased on oma jõud koondanud ning kavatsevad lähitundidel korraldada tuumarünnaku, mille käigus õhatakse kolm tuumapommi ühendriikide territooriumil, vallanduks meeletu paanika ja viimsepäeva segadus.
«Pidev terrorismioht hoiab inimeste meeli niigi ärevil, turvatunne on kadumas ning sellises olukorras piisaks vaid kellegi pahatahtlikust naljast, et tekitada kaos ja paanika,» rääkis psühholoog.
Seetõttu on Niibergi sõnul äärmiselt oluline, millist infot rahvale edastatakse ning eriti oluliseks muutub see just kriisiolukordades, sest masside käitumist ja tagajärgi ei suuda keegi ette arvata.
Eestlased pigem häbenevad
Eesti siseselt ei näe kommunikatsioonikonsultant Raul Rebane ette, et siin oleks rahval lähiajal põhjust paanikasse sattuda või massikogunemisi korraldada. «Selles mõttes on Eesti hästi hakkama saanud,» märkis ta.
Pealegi on eestlased tema hinnangul nii vähe emotsionaalsed inimesed, et pigem nad häbenevad kuskil omaette kui avaldavad meelt. Praegu pole Rebase sõnul näha ka märtreid ega sümboleid, kes või mis võiks rahva meeli lähitulevikus ärevaks ajada.