President Toomas Hendrik Ilves külastas koos siseminister Hanno Pevkuriga Kagu-Eestit, et panna Piusa kordonile nurgakivi ning vaadata üle puhastatud kagupiir.
Galerii ja video: president inspekteeris puhastatud kagupiiri
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
15. juuni 2015, 13:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Te teete head tööd, Eesti saab teile kindel olla,» tunnustas täna kagupiiril käinud president Toomas Hendrik Ilves piirivalvureid, kes valvavad ja kaitsevad Eesti piiri ühes selle keerulisemas lõigus.
Riigipea, keda saatsid siseminister Hanno Pevkur ning politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher, tutvus Luhamaa lähedal viimase aasta jooksul võsast ja metsast puhastatud piirilõiguga, tänaseks on sealsel piiril puhastatud kokku 72 km, ning Võmmorskis Eesti-Vene piiri kaasaegsete tehnilise valve lahendustega.
Eesti-Vene piiri pikkus Narva jõel ja veehoidlal on 76,7 km, Peipsi järvistul 126,3 km ja maismaal kuni Lätini 135,6 km.
Just kagupiir on eriti pingeline ebaseadusliku sisse- ja läbirände ning salakaubaveo poolest, tunnistasid Lõuna prefekt Tarmo Kohv ja Tartu piirivalvebüroo juht Tamar Tamm. Mullu tabas piirivalve seal 90 illegaali ning avastas 28 salakaubaveo juhtumit.
Kagupiiri lõpliku ja tänapäevase väljaehitamise ning valvetehnikaga varustamise kogumaksumus on ligi 60 miljonit eurot.
«Eesti riigi julgeoleku tugevuse üks kõigile nähtav ja tunnetatav osa on meie sisejulgeolek – motiveeritud, professionaalne, üheks organisatsiooniks põimunud piirivalve ja politsei ning samuti päästeamet,» rõhutas president Ilves.
Sisejulgeoleku arendamine ja seal töötavate inimeste motiveerimine nõuab parlamendilt ja valitsuselt samasugust kompromissitut pühendumust nagu sõjalise riigikaitse edendamine, tõdes riigipea.
«Kui räägime sisejulgeoleku rahastamisest, siis me ei räägi ainult betoonist, autodest või varustusest, vaid ka inimestesse panustamisest,» ütles ta.
Kohtumisel piiriäärsete maaomanikega, kellest osa tulid Koidula jaamahoonesse kohtuma riigipea ja siseministriga, tänas president Ilves 73 eraisikut ja firmat, kes on seni olnud nõus vabatahtlikult tegema oma piiriäärsetel kinnistutel koostööd riigiga ning võimaldanud nii puhastatud piiririba rajamist.
«Olen teile väga tänulik, et teie abil on piir paremini valvatud, Eesti paremini kaitstud. Kui kulutame palju raha näiteks tanki- või õhutõrjele, siis see on ainult osa riigi julgeolekust,» sõnas riigipea. «Mul on hea meel, et meil on kodanikud, kes saavad aru: Eestit ei kaitse ainult NATO, on ka muud ohud, nagu illegaalne sisseränne või salakaubavedu, mis vajavad tõhusat tõkestamist.»
Riigipea pani täna nurgkivi ka Piusa uuele, järgmisel kevadel valmivale piirivalvekordonile, kus on majutuskohti sajakonnale ametnikule.
On väga oluline, et Euroopa Liidu välispiiri sellesse olulisse ja tundlikku serva kerkib lõpuks kaasaegne kordon, meie kagupiiri üks valve- ja kiireageerimiskeskusi koos Saatse kordoniga, ütles president Ilves.