Liis Vaksmann: Nutiseade ei kasvata last

Liis Vaksmann Foto: Sander Ilvest

Nelja-aastane tüdruk sikutab oma ema pluusist, kes trükib parasjagu midagi arvuti taga olles. Ta küll heidab põgusa pilgu tütre suunas, kuid tööasjad vajavad tegemist ja nii ta suunabki oma tähelepanu taas arvutile.

Tüdruk aga ei anna alla ja sikutab uuesti, saateks pisikese viril hääl. Ema mõistab, et võsukesel on igav, kuid töö vajab tegemist. Sestap laseb ema ruttu pilgu toas ringi ja ta silmad jäävad pidama tahvelarvutil.

Ta suunab oma sammud selle suunas ja ulatab moodsa tehnikavidina lapsele. Küllaltki hea leiutis lapsevanematele – kui lapsel on igav, siis suudab tahvelarvuti selle kohe likvideerida ja vanem saab suunduda tagasi oma tegevuste juurde. Lisaks pole majapidamine enam mänguasjade tõttu pidevalt segamini.

(Paar)kümmend aastat tagasi vanematel sellist võimalust polnud. Nad olid sunnitud oma lastele tähelepanu pöörama, nendega tegelema ja neid õpetama. Töölt koju jõudes oldi küll rampväsinud, kuid olude sunnil tuli oma lapsega tegeleda. Oli aeg, mil lapsed said vabalt õues ringi joosta, ilma et pidid kartma mõnda põõsas redutavat meesterahvast. Ehitati onne ja väga keeruline oli mudilasi üldse tuppa saada, kuna sõja mängimine oli pooleli.

Praegusajal on tendents liikumas hoopis teises suunas. Lapsi kasvatavad nutiseadmed, mitte nende vanemad. Tingitud on see eelkõige meie tänase ühiskonna survest, mis sunnib inimesi pidevalt töötama. Kui sa ei tööta, jääd ilma tööst, rahast, korterist ja lõpetad halvemal juhul kodutuna tänaval. Tööandjad nõuavad palju, töökoormus on meeletu ja inimestel ei jää muud üle kui töö koju kaasa võtta. Kes aga sellises olukorras kaotajaks on? Loomulikult pere.

Ma ei taha öelda, et nutiseadmed tuleks lastelt täielikult ära võtta või neil nende kasutamine üldse keelustada. Ühiskond on väga orienteeritud infotehnoloogiale – väikestele mudilastele tuleks kehtestada mõningad reeglid niisuguste seadmete kasutamisel. Näiteks määrata limiit, mitu tundi või minutit võivad nad tahvelarvutit päevas kasutada.

Kui laps veedab päevade viisi aega arvuti taga, võib juhtuda selline kurb asi, et ta isoleerib end ühiskonnast ega suuda eakaaslaste ning tulevikus kaaskodanikega suhelda. Lisaks võivad lastel tekkida väärad arusaamad elust – mängides eri arvutimänge võib tekkida kujutlus, et inimesel on mitu elu ja pole hullu midagi, kui teda mõnikord revolvrist tulistada. Siinkohal peaksid ka lapsevanemad tegema teavitustööd – seletama oma võsukestele, mis on reaalne ja mis ei ole, milline käitumine on aktsepteeritav ja milline mitte.