K, 5.10.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Miinuskraadid ohustavad vesilennukite angaaride renoveerimist

Urmas Tooming
Miinuskraadid ohustavad vesilennukite angaaride renoveerimist
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Renoveeritavad vesilennukite angaarid.
Renoveeritavad vesilennukite angaarid. Foto: Toomas Huik / Postimees

Lennusadama vesilennukite angaaride kolme hiigelkupli renoveerimisel on kätte jõudnud kõige vastutusrikkamad tööd, mis tuleb veel enne käreda pakase tulekut suures osas lõpetada.
 

Suurim töö on ehitajatel praegu kolme hiigelkupli alumise osa vanast murenenud betoonist puhastamine ning erilise torkreetkrohviga katmine. See on suurt täpsust nõudev töö, millega saavad hakkama vaid vastava väljaõppega ehitajad. Aega jääb aga aina vähemaks, sest sedasorti tööd saab teha vaid siis, kui õues on plusskraadid.

Angaaride renoveerimise peatöövõtja Nordecon Ehitus juhatuse esimees Priit Jaagant kinnitas, et mehed töötavad kolmes vahetuses ning vajalike oskustega krohvijaid jätkub. Samal ajal tehakse ettevalmistusi, et äkiliste külmade tulekul saaks tööd siiski jätkata. Selleks seatakse valmis soojapuhurid ja kõik muu vajalik, kuna ehitustehnoloogiat ei tohi mingil juhul rikkuda.

Angaaride renoveerimisprojekti üks autoreid, Tallinna Tehnikaülikooli professor Karl Õiger kinnitas, et ka tänavusuvised ilmad esitasid ehitajatele paraja väljakutse, sest 30-kraadises kuumuses oli angaaride kuplitel praktiliselt võimatu tööd teha. Samuti ei saanud sellises palavuses kasutada kalleid erimaterjale, sest kooriku pinnal ulatus temperatuur vahel isegi kuni 50 kraadini.

Betooni aina pudeneb

Kõigele vaatamata suutsid ehitajad survepesuga ja liiva­pritsidega koorikehitise puhastada ning praeguseks on kuplite praod ja lagunenud kohad väljast suures osas parandatud. Tööde põhiraskus kandub nüüd kuplite sisekülgedele.

Õigeri selgitusel on kuplite siseküljed väga halvas seisus ja betoon aina pudeneb. Seetõttu tuleb kogu pind esmalt vanast sodist korralikult puhastada. Seejärel kinnitatakse kuplite siseküljele roostevabast terasest võrk ning see kaetakse torkreetkrohviga.

Õiger ütles, et torkreedi paigaldajad peavad olema tõelised oskustöölised.

«Tahame, et krohvikiht ei oleks liiga paks, samas peab see olema ühtlane ja mitte lainetama,» rääkis ta. «Seda tööd saab teha ainult jupphaaval, mööda kupleid altpoolt üles liikudes. Sellisest järjekorrast tuleb täpselt kinni pidada, siin järeleandmisi teha ei tohi. Kuplite sisekülgi ei saa vanast betoonist korraga lahti võtta, sest siis muutuvad kuplid liiga nõrgaks.»

Palju üllatusi

Professor lisas, et kuna angaaride ehitusprojekt ei ole säilinud, tuli vana betooni avamisel esile igasuguseid ootamatusi. Näiteks on juhtunud, et mõnes kohas on sarrustes mingi jupp metalli hoopis puudu. Sinna tuli siis uus osa asemele keevitada. Üllatusi oli teisigi.

Õigeri sõnul oleks hea, kui enne suurte külmade tulekut jõuaksid ehitajad ka angaaride katused soojustada. Ta lisas, et selliste suurte koorikehitiste renoveerimist ei ole seni tehtud Eestis ega ka lähiriikides. Seetõttu võttis ehitajatel algul harjumine aega, kuid nüüd tööd siiski edenevad.

Meremuuseumile kuuluvate vesilennukite angaaride renoveerimine peab valmis saama järgmisel suvel. Selleks ajaks peab paigas olema ka kogu ekspositsioon, mille keskse osa moodustab praegu Lennusadama kai ääres seisev allveelaev Lembit.

Renoveerimistööd lähevad maksma 111 miljonit krooni, millele lisandub ligi 30 miljonit krooni ekspositsiooni korrastamiseks ja paigaldamiseks.

Märksõnad
Tagasi üles