Kohtla-Järve elab aprillist saati tolmupilvedes

Tuhamägi

FOTO: Laura Lants / Õhtuleht

Varakevadest saati VKG ja suletud poolkoksimägede poolt lähtuva tolmuga hädas olevad Kohtla-Järve vanalinna ja Järve linnaosa elanikud palusid abi keskkonnaministeeriumilt.

Järve linnaosa matvatest tolmupilvedest hakati kõva häälega rääkima tänavu aprillis, kui tugev tuul suletud poolkoksimägedelt kattepinnast üles keerutas, kirjutab Põhjarannik.

Sagedased tuulised ilmad ja lisaks kuivus on linlasi sestsaati püsivalt tolmupilvedes elama sundinud. Muret on kurdetud nii linnavalitsusele kui keskkonnainspektsioonile, muutunud pole aga midagi. Viimases hädas läkitati rohkem kui saja allkirjaga abipalve keskkonnaministrile.

Kirjas kirjeldati tekkinud ohtlikku olukorda: tolm tungib elu- ja ametiruumidesse, kus seda sisse hingatakse.

«See on ohtlik, mürgine tolm, mis kandub suurte pilvedena paljude kilomeetrite kaugusele, tungides läbi hoonete pragude, nii et hingata on raske. /—/ Tolm tekib ja lendub nii tumedatelt, kaasa arvatud suletud poolkoksimägedelt kui ka heledatelt ladestusaladelt, mis paiknevad VKG territooriumil.»

Kohtla-Järve linnapea Jevgeni Solovjov rääkis, et esimesena hakkasid tolmu pärast kurtma ASi Nitrofert töötajad, linnaelanike kaebused tulid hiljem.

«See tolm ei tule suletud mägedelt, see on põlevkivitolm,» usub Solovjov, et tolmu allikaks on hoopis ASi VKG territooriumile ladestatud põlevkivimäed. «Sügisel oli meil VKGga sellest juttu, aga siis tulid vihmad peale ja probleem kadus ära. Nüüd peame nendega uuesti selle teema üles võtma,» lubas ta.

VKG tehnikadirektori Meelis Eldermanni sõnul võib üks tolmu allikas olla hoopis VKG tuhaladestu. «Tavapäraselt teeb meie kastmismasin sellel alal, kuhu ladestame, ringi iga kahe tunni tagant, tuuliste ilmadega kastame korra tunnis. Alustasime sagedasemat kastmist veel enne, kui keskkonnainspektsioon meile selleks ettekirjutuse tegi. Tormise ilmaga ei aita aga miski,» rääkis ta.

«Kohtla-Järve elanike mure on kahtlemata tõsine,» ütles keskkonnaministeeriumi välisõhu osakonna juhataja Heidi Koger. «Kalevi tänava õhuseirejaamas registreeriti 3. juunil alates kella 13st väga kõrgeid peente osakeste tasemeid ning ööpäeva keskmine tase ületas piirväärtust 2,5 korda.»

Kogeri sõnul on üheks tolmu allikaks VKG poolkoksiprügila, kus ladestatakse uue Petroteri tehase väga peene fraktsiooniga tuhka. Kohtlajärvelaste kaebustest ajendatuna vaadati üle ka hüdrokülvi meetodil haljastatud poolkoksiprügila seisukord.

«Hüdrokülv lõpetati seal 2014. aasta hilissügisel ja seega ei ole moodustunud veel püsivat taimestikku. Tolmu levik peaks sealt lõppema pärast külvatud rohu idanemist ja juurdumist, loodetavasti veel käesoleval aastal.»

Meelis Elderman ütles VKG poolkoksimägede samal meetodil haljastamise kogemusele tuginedes, et hüdrokülvi järel kulub vähemalt kaks aastat, enne kui see korraliku rohukatte moodustab.

Ka keskkonnaminister Marko Pomerants tunnistas, et Kohtla-Järve õhukvaliteedi probleemile ühtset imelist kiiret lahendust pole, sest see vajab investeeringuid.

Artikli täisteksti saab lugeda Põhjarannikust

Tagasi üles