Keskerakonna aseesimehe Enne Eesmaa sõnul ei ole tal põhjust kahtlustada riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimeest Valeri Korbi teadustöös tehtud plagiaadis seni, kui keegi pole vastupidist tõestanud.
Eesmaa: mina ei kipu Korbi enneaegselt plagiaadis kahtlustama
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
24. juuni 2015, 18:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mina ei saa kõrvalseisjana öelda, kas asi oli niimoodi või teisiti. Valeri Korbi enda kommentaarid täna kerkinud süüdistuse kohta on, et ta kirjutas väitekirja juba mitmeid aastaid tagasi ja ta ei mäleta täpsel, mida ta seal kasutas või kokku kirjutas,» ütles Eesmaa Postimehele.
Eesmaa ei näe praeguses staadiumis põhjust Korbi plagiaaditeemat erakonna sees põhjalikult arutada. «Kui see teema hakkab kuidagi edasi arenema, sellised teemad kipuvad teinekord arenema, siis me võime seda arutada erakonna juhatuse järgmisel korralisel koosolekul 13. juulil. Aga esialgu ma arvan Korbi kommentaaride põhjal, et see juhtum on plagiaadist väga kaugel,» rääkis Eesmaa.
Ta lisas, et Valeri Korb Keskerakonna juhatusse ei kuulu, küll aga on ta riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees. «Kui fraktsiooni esimees Kadri Simson või teine aseesimees Mailis Reps peavad vajalikuks, siis peaksid just nemad Korbilt juhtunu kohta täpsemalt aru pärima,» ütles Eesmaa.
Ei Korb, Simson ega Reps kolmapäeval Postimehe telefonikõnedele ei vastanud.
«Loomulikul on väga piinlik, kui kellegi teaduslik töö on liiga suures proportsioonis plagiaadiga,, kuid ma arvan, et antud juhul asi sellest suhteliselt kaugel,» lisas Eesmaa.
Venemaal vabatahtlikult tegutseva võrgustiku Dissernet aktivistid leidsid riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimehe Valeri Korbi 13 aastat tagasi kaitstud väitekirjast palju kattuvusi varem avaldatud töödega ning peavad seda plagiaadiks.
Valeri Korb kaitses 2002. aasta 26. septembril Peterburi Riiklikus Ülikoolis oma sotsiaalteaduste teemalist väitekirja «Probleemid omavalitsusametnike ettevalmistamisel ametialaseks tegevuseks».
Disserneti ekspertiis näitas, et väitekirja 286 leheküljest kattus osaliselt või täielikult 200 lehekülge kolme varem avaldatud tööga.