Müüdid takistavad naiste läbimurret IT-alal

Priit Pullerits
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liisbet Jürlau on töötanud ülikooliõpingute kõrvalt kaks aastat tarkvara testijana Playtechis, maailma ühes suurimas mängude tarkvara tootvas ettevõttes Tartus. Ta on oma neljaliikmelises üksuses ainus naine.
Liisbet Jürlau on töötanud ülikooliõpingute kõrvalt kaks aastat tarkvara testijana Playtechis, maailma ühes suurimas mängude tarkvara tootvas ettevõttes Tartus. Ta on oma neljaliikmelises üksuses ainus naine. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Liisbet Jürlaul on lihtne töö. Vähemalt ta enda arvates. «Oma peas mõtlen, et igaüks saab sellega hakkama,» lausub ta. «Aga kui teistele räägin, mida teen, siis nad ei saa aru.»

Jürlau (22) töötab Tartus Playtechis tarkvara testijana – lihtsalt öeldes otsib teiste tehtud vigu ning kontrollib, kas valmistooted omavahel ühilduvad. «See ei ole mingi raketiteadus,» kinnitab ta.

Ometi enamik kardaks sellist tööd. Eriti naised. Sest ega muidu oleks nad IT vallas karjuvas – ei, pigem siiski vaikivas – vähemuses. Tunamullu mõttekoja Praxis korraldatud uuringust ilmnes, et Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) töötajate hulgas on naisi kõigest viiendik, 22 protsenti. Ja ega lähiaastail maksa muutust loota, sest värskest Tartu Ülikooli tehtud uuringust, mille algatas Skype, selgus, et kui meessoost gümnasistidest kaaluvad IT-erialal edasiõppimist rohkem kui pooled, siis tütarlaste hulgas mõtleb sellele võimalusele vähem kui neljandik.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles