Postimees 1933. aastal: krooni ümberhindamise järellainetus kestab edasi

«Pwlht» kirjutab juhtkirjas krooni, kauba ja hinna küsimust käsitades, et krooni küsimus on muutunud kiwinenud usuliseks dogmaks, mida kaine mõistusega hinantakse teisiti kui tegutsedes maskis. «Selle raske ja keerulise küsimuse lubamatu ja õnnetu käsitamine awalikkuses ja wiimine miitingute otsustada, lõi kihama parteipoliitilised kired, kus kaine kaalumine ja otsustamine juba wõimatu».

Ühistegelaste häälekandja «Ühistegel. uudised» kirjutab: «Praegune Eesti krooni loobumine kulla alusest on ainult wormiline. Õieti tuleb krooni kullaalusest loobumise momenti arwestada ajaga, kus katkestati Eesti kroonide wastu wäliswaluuta waba müük, mis oli meil krooni kullawäärtuse tundemärgiks. Sealt peale on Eesti krooni kursid noteeritud kunstlikult. Tegelik loobumine aga leidis wastuwaidlematult aset waluutamaksude ja wäljaweopreemiate sisseseadmisega.

Kahjuks on meil seegi küsimus aja jooksul tehtud parteipoliitiliseks. Seda puhtmajanduslikku küsimust käsitatakse sageli hüsteeriliselt, demagoogiliselt.»

Kui palju ja kuidas meie ümberhinnatud kroon kaupmehele ja tarwitajale mõjub, sellest kirjutab «Rev. Ztng» järgmist: «Kui juba 20 kuu eest oleksime järgnenud naelale, oleks kaupmeeskonnal kahtlemata olnud weelgi suuremaid kahjusid, sest nende kohustused kuldwaluutamaade (Saksamaa) wastu oleksid olnud tookord oluliselt suuremad kui praegu.» 04.07.1933