Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Kohus lükkas Kõlvarti kaebuses otsuse tegemise edasi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Tiina Kaukvere, BNS
Copy
Mihhail Kõlvart
Mihhail Kõlvart Foto: Mihkel Maripuu

Kohus pidi täna tegema otsuse Mihhail Kõlvarti kaebuse kohta kaitsepolitsei peale, kuid lükkas otsuse tegemise aja edasi ja määras uueks ajaks 16. juuli.

Tallinna ringkonnakohtu pressiesindaja Anneli Vilu ütles, et kohtunik võttis lisaaega otsuse tegemiseks.

Tallinna keskerakondlasest abilinnapea Mihhail Kõlvart süüdistab kaitsepolitseid enda laimamises ning nõuab kaitsepolitseilt nii enda ees vabandamist kui ka sellekohase pressikonverentsi korraldamist.

Tallinna halduskohtus jäi Kõlvart kaotajaks, kui esimese astme kohus leidis 2013. aasta augustis, et kaebus on kõigi nõuete osas alusetu ja tuleb jätta rahuldamata, kirjutab BNS.

Kohus leidis, et kaitsepolitsei ei ole pressikonverentsil süüdistanud Kõlvartit õiguserikkumise, rääkimata kuriteo toimepanemises, kui rääkis kaebaja poolt kehtiva seaduse ehk gümnaasiumides eestikeelsele õppele ülemineku vastu aktiivsest võitlemisest. Samuti tuvastati, et kaitsepolitseil oli seaduslik alus pressikonverentsil aastaraamatut tutvustada ja sellega seoses pressiesindajate küsimustele vastamisel kaebaja isikuandmeid niiöelda töödelda ehk tema ees- ja perekonnanime nimetada.

Kohus leidis, et kaitsepolitsei ei ole esitanud pressikonverentsil kaebaja kohta faktiväiteid, sealhulgas valesid faktiväiteid. «Kaitsepolitsei väljaöeldu näol on selgelt tegemist väärtushinnanguga, mis ei ole ebakohane ega halvustav ja mille ümberlükkamine ei ole võimalik,» märkis halduskohus.

Kohus mõistis Kõlvartilt kaitsepolitseiameti kasuks välja menetluskulud summas 2300 eurot, mis on umbes kaks kolmandikku kaitsepolitsei taotletud menetluskuludest. Kohus leidis, et menetluskulude väljamõistmine on põhjendatud, kuna kaebaja ei ole tõsiselt suhtunud kompromissi otsimisse, mis oleks vältinud pikka kohtumenetlust ja vähendanud mõlemapoolseid kulutusi.

Kõlvart pidas laimavaks kaitsepolitsei toonase peadirektori Raivo Aegi 2012. aasta 12. aprillil toimunud pressikonverentsil öeldut, millest võis abilinnapea hinnangul välja lugeda, et Kõlvart võitleb Eesti vabariigis kehtiva seaduse täitmise või selle seaduse vastu, mida kohaliku omavalitsuse ametnikud peaksid täitma.

«Nimetatud faktiväide ei vasta tegelikkusele. Tegemist on ilmse ja tahtliku vale faktiväitega. Mihhail Kõlvart ei ole võidelnud, ei võitle ega kavatse võidelda kehtiva seaduse täitmise või selle seaduse vastu. Mihhail Kõlvart täidab kohaliku omavalitsuse ametnikuna, Tallinna abilinnapeana Eesti vabariigi seaduseid. Mihhail Kõlvart on lojaalne Eesti vabariigi kodanik,» seisis Kõlvarti kaebuses.

Kõlvart tõdes kaebuses, et saab isiklikult aru, et küsimuseks on niinimetatud gümnaasiumide õppekeele teema.

«Juhul kui kaitsepolitseiameti peadirektor pidas silmas põhikooli- ja gümnaasiumiseadust, siis juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et tegemist on diskretsioonilise normiga. Nimelt sätestab põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, et gümnaasiumi õppekeel on eesti keel. Munitsipaalgümnaasiumis või selle üksikutes klassides võib õppekeeleks olla ka muu keel. Loa muus keeles toimuvaks õppeks või kakskeelseks õppeks annab valitsus valla- või linnavolikogu taotluse alusel. Sellise ettepaneku teeb valla- või linnavolikogule kooli arengukavast lähtudes hoolekogu. Asjaolu, et keegi soovitab või ei soovita kasutada seadusest tulenevat diskretsiooniõigust, ei saa mitte mingil juhul vaadelda kui «väga aktiivset võitlema selle seaduse täitmise või selle seaduse vastu siis mis on, mis on seadus, Eesti vabariigis täiesti kehtiv seadus, mida keegi muutnud ei ole ja mida mida riigiametnikud kohaliku omavalitsuse ametnikud iseenesest peaksid täitma,» märkis Kõlvart kaebuses.

Abilinnapea hinnangul on ilmne, et kui seadus annab valikuvõimaluse, siis on isikutel põhiseaduslik õigus antud valikut kasutada. «Sellisele alternatiivile suunatud õiguse kasutamist ei saa käsitleda seaduse ega selle täitmise vastu võitlemisena,» lisas Kõlvart.

Abilinnapea leidis, et kaitsepolitsei peab avaldama kohtuotsuse jõustumisest arvates hiljemalt ühe nädala jooksul oma kodulehel www.kapo.ee vääraid andmeid ümber lükkava teadaadne tekstiga: «Kaitsepolitseiamet avaldas Mihhail Kõlvarti kohta valesid faktiväiteid ja vabandab. 12.04.2012 avaldas kaitsepolitseiameti peadirektor Raivo Aeg pressikonverentsil teadlikult valeväiteid, milles on avaldatud järgmised tegelikkusele mittevastavad asjaolud: Et Mihhail Kõlvart võitleb Eesti Vabariigis kehtiva seaduse täitmise või selle seaduse vastu, mida kohaliku omavalitsuse ametnikud peaksid täitma. Kaitsepolitseiamet vabandab, et süüdistas alusetult Mihhail Kõlvartit. Mihhail Kõlvart ei ole võidelnud Eesti vabariigis kehtivate seaduste täitmise või seaduste vastu, mida kohaliku omavalitsuse ametnikud peaksid täitma».

Tagasi üles