Maailma Majandusfoorumi (WEF) soolise võrdõiguslikkuse iga-aastase aruande kohaselt on soolise võrdõiguslikkuse näitaja endiselt kõige parem Islandil. Eesti on 134 riigi hulgas 47. kohal.
Eesti võrdlus soolise võrdõiguslikkuse juhtmaa Islandiga
12. oktoober 2010, 11:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soolise võrdsuse määr
Islandil 0,850, Eestil aga 0,702. Riikide hindamisel seati numbrid nõnda, et 1 on täielik võrdsus ja 0 täielik ebavõrdsus. Võrreldes mullusega on vastav näitaja Islandil kasvanud 0,022, Eestil aga langenud 0,0076 punkti.
Üldised majandusnäitajad ja –võimalused
See näitaja hõlmab nii majandustegevusest osavõttu, palka, vastutust tööelus, oodatavat sissetulekut, sama töö eest saadud palka ning meeste ning naiste osakaalu tippjuhtide hulgas ja teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel. Vastavate näitajate poolest hoidis Island 18. kohta, Eesti paiknes aga 35. kohal.
WEFi uurimuse kohaselt moodustab Eestis naiste palk 62 protsenti samasugust tööd tegevate meeste palgast. Islandi vastav näitaja on 74 protsenti. Tabelis annab see Eestile 87. koha ning Islandile 29. koha.
Märgatav on riikide erinevus palgatasemes. Kui saareriigis elavate meeste arvatav sissetulek on aastas 40 000 dollarit (448 000 krooni) ning naistel 27 460 dollarit (308 000 krooni) siis Eestis teenivad mehed 25 169 dollarit (282 000 krooni) ja naised 16 256 dollarit (182 000 krooni).
Seejuures on Islandi sisemajanduse kogutoodang ühe inimese kohta 52 479 dollarit (588 000 krooni) ning Eestis 17 454 dollarit (195 000 krooni).
Raporti järgi on naiste töötusmäär Islandil 19 ning meeste oma kümme protsenti. Eestis on see WEFi andmetel meeste hulgas 22 protsenti ja naiste seas 31 protsenti. Eesti statistikaameti andmetel on need näitajad siiski väiksemad.
Haridusvõimalused
See näitaja hõlmab kirjaoskuse taset, osakaalu alg-, kesk- ja kõrghariduses. Eesti hoiab vastavas tabelis 38. ja Island 1. kohta.
Tervis ja eluiga
Näitaja kajastab naiste ning meeste osatähtsust rahvastikus ning oodatavat eluiga. Eesti on vastavas tabelis 50. ja Island 96. Kui Eestis on naiste oodatav eluiga 71 ning meestel 61 eluaastat, siis Islandil vastavalt 75 ja 73.
Poliitiline esindatus
Näitaja kajastab naiste osakaalu parlamendis ja valitsuses ning ka seda, kas riiki juhib või on viimase 50 aasta jooksul juhtinud naine. Island on vastavas tabelis 1., Eesti aga 74. Kui Islandi 63-liikmelises parlamendis on 43 protsenti naisi, siis Eesti 101-liikmelises esinduskogus on naisi 23 protsenti.
Eesti 13 ministriportfellist kuulub vaid üks naisele. Islandi kümnest ministrist on neli naised, seejuures juhib valitsust tuntud homoõiguslane Johanna Sigurðardóttir.