![Kristina Šmigun-Vähi](http://f8.pmo.ee/YBTXovRkrkrl4SoPzbgIXPhhlJY=/1442x0/filters:format(webp)/nginx/o/2010/10/12/448233t1h0a43.jpg)
Üle 15 aasta tippspordiga tegelenud 33-aastane Kristina Šmigun-Vähi seisis oma esimest last, praegu üle kahe aasta vana Victoria Krisi oodates silmitsi rasedusaegse diabeediga, mis sundis teda väga täpselt toitumist jälgima.
Üle 15 aasta tippspordiga tegelenud 33-aastane Kristina Šmigun-Vähi seisis oma esimest last, praegu üle kahe aasta vana Victoria Krisi oodates silmitsi rasedusaegse diabeediga, mis sundis teda väga täpselt toitumist jälgima.
Millest diabeet tekkis, ei osanud ka arstid toona täpselt seletada – ei tema ega abikaasa Kristjan-Thor Vähi suguvõsas pole suhkruhaigeid olnud.
«Ma arvan, et tegin ise vea sellega, et loobusin šokolaadist ja jookidest ning asendasin need puuviljadega, millest sain liiga palju suhkrut,» selgitas naine. Puuviljad tundusid talle šokolaadiga võrreldes süütud ja tervislikud, tippspordiga tegelemise ajast oli aga jäänud harjumus palju süüa. «Sportlasel on portsud mitu korda suuremad kui tavainimesel,» tõdes ta.
Diabeedist teada saades pidi Šmigun-Vähi kuulama arsti hirmujutte, et kui ta ennast käsile ei võta ja dieeti ei alusta, tuleb süstid ja ravimid peale panna. «See ehmatas nii ära, et ma punkthaaval ajasin järge, mida ma tohin suhu panna ja mida ma ei tohi,» ütles naine.
Kui varem oli ta harjunud sööma palju süsivesikuid, siis nüüd tuli kõike tarvitada väga kindlas koguses, et veresuhkur liiga kõrgeks ei tõuseks. Näiteks vaid pool kartulit või 50 grammi riisi või kümme viinamarja korraga. Samuti tuli kolm korda päevas veresuhkrut mõõta.