/nginx/o/2010/05/22/372415t1h11a3.jpg)
Siseministeeriumi ja kaitseministeeriumi juhtkondade julgeolekualasel töönõupidamisel töötati läbi üle 20 teema, mis puudutasid lisaks praktilistele küsimustele ka riigi julgeolekupoliitika ja kriisireguleerimise küsimusi.
Julgeolekuministrid arutasid kriisiolukordade lahendamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseminister Marko Pomerants tõstis esile, et peamised ministeeriumite vahelised koostöökohad tekivad erakorralistes ja hädaolukordades, mil tekib vajadus täiendada üksteise võimelünkasid, näiteks kaasata kaitseväelasi ja kaitseliitlasi politsei töösse või sõjaolukorras politsei-, piirivalve- ja päästeametnike kaasamist kodanike kaitsesse.
«Hea, kui hädaolukordades oleks võimalik arvestada 300 kaitseväelase ja kaitseliitlasega. Siis oleks igas regioonis kedagi vajadusel appi võtta,» lisas Pomerants.
Siseminister ja kaitseminister otsustasid moodustada töögrupi väljaõppega seotud küsimuste lahendamiseks.
Prioriteetse teemana arutati sõjalise riigikaitse kõrvale laiema riigikaitselise lähenemise loomist ehk teiste ametkondade kaasamise vajadust laiapõhjalise riigikaitsestrateegia koostamisse.
Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on kaitseministeeriumis valminud laiapõhjalise riigikaitse kontseptsioon, mis kaasab riigikaitsesse ka teised riigikaitsega seotud valdkonnad – sisejulgeoleku, elanikkonna kaitse, psühholoogilise kaitse jne.
Eile lepiti kokku siseministeeriumit puudutavate tegevuste osas, mis lisanduvad aasta lõpuks valmivasse laiapõhjalise riigikaitse strateegiasse.
«Riigi kaitse ei seisne mitte ainult sõdimises, mille eest vastutab kaitseministeerium, vaid erinevate ametkondade ja kogu elanikkonna poolt riigikaitsesse panustamises,» selgitas kaitseminister. «Täna võib piltlikult öelda, et strateegiliste kavadega on sõjaolukorras kaitstud ainult kaitseväelased ja kaitseliitlased, kuid elanikkonna ja kogu riigi toimimine on jäänud vaeslapse ossa.»
Kohapeal arutatud teemade hulgas olid lisaks ülaltoodutele ühise mereseire süsteemi arendamine, tsiviilvõimekuse planeerimine missioonidele, mobilisatsiooni läbiviimine, õigusliku tagapõhja täiustamine Küberkaitseliidu kaasamiseks tsiviilstruktuuride kaitseks ohu korral, kaldabaaside ühine kasutamine, tuukrite sukeldumisvõimekuse kasutamine, asendus-side jpm.