Viljandimaal arutatakse taas rõngasvalla loomise ideed

Rannar Raba
, Sakala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi raekoda.
Viljandi raekoda. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Oktoobri algul kogunevad Kesk-Viljandimaa omavalitsuste juhid ühinemisplaane vaagima.

Kõige tõsisemalt on päevakorral Pärsti, Saarepeedi, Viiratsi ja Paistu vallast Viljandit ümbritseva uue rõngasomavalitsuse moodustamine, kirjutas Sakala. Samas on 8. oktoobril nõupidamislaua taha kutsutud ka maakonnakeskuse juhid ning kaugemale jäävate Kõpu ja Kolga-Jaani valla liidrid.

Perspektiivis kasulik

Sel aastal Viljandi koostööpiirkonda juhtiva Pärsti vallavanema Erich Palmi sõnul oleks liitumine mõistlik seetõttu, et praegu peavad valdade elanikud igapäevaseid asjatoimetusi tehes, näiteks lapsi lasteaeda ja kooli pannes kaaluma korraga mitmes omavalitsuses pakutavaid võimalusi. Tema sõnul näitavad viimaste uuringute tulemused, et selliseid inimesi on rohkem kui 50 protsenti.

«Usun, et ühinemine oleks pikemas perspektiivis kasulik kõigile neile, kes on otsustanud siia kanti elama jääda, ning ka noortele, kes siia tagasi tulevad. Kaotaksid vaid need tegelased, kes praegu inimesi ühest omavalitsusest teise jooksutavad,» arutles Palm.

Teiste asjasse puutuvate valdade juhid on ühendamismõtte suhtes hulga ettevaatlikumal positsioonil. Näiteks arvas Viiratsi vallavanem Väino Luik, et seal jagub esialgu ressursse ka iseseisvalt hakkama saamiseks. Nõupidamist pidas ta siiski vajalikuks algatuseks, et valdade volikogudel oleks võimalik teemat laiemalt arutama asuda.

Halduslikult mõttekas

Paistu vallavanem Ene Saar leidis, et halduslikult oleks suurema omavalitsuse tegemine mõttekas ning aitaks ühe piirkonna elanikele teenuseid ja sotsiaaltoetusi võrdsustada.

«Tuleb silmas pidada, et vallad ei pea mitte üksnes seadustest tulenevaid kohustusi täitma, vaid ka arenema. See aga pole sugugi lihtne olukorras, kus inimesed välismaale tööle kipuvad ja oma eelarve kasvus ei saa kindel olla,» rääkis Ene Saar.

Ükski «Sakalaga» rääkinud vallajuht ei suhtunud haldusterritoriaalse muudatuse kiiresse elluviimisse suure optimismiga. Teisalt ütlesid nad kõik, et teoreetiliselt on veel võimalik mõte enne järgmise aasta kohalikke valimisi teoks teha. «Kõik sõltub inimeste tahtest ning sellest, kuivõrd nad tunnetavad ja usaldavad omavalitsuste rolli piirkonna arengus,» sõnas Erich Palm.

Viljandi linnapea Kalle Jents on öelnud, et maakonnakeskusel puudub praegu motivatsioon leivad ümbruskonna valdadega ühte kappi panna.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles