Mitmed Euroopa liberaalse erakonna (ALDE) juhtfiguurid näeksid tulevase esimehe kohal Siim Kallast, kuid endine Euroopa Komisjoni asepresident ja transpordivolinik suhtub kandideerimisettepanekutesse kaalutlevalt ja ettevaatlikkusega.
Kallas pakutavast Euroopa liberaalide juhikohast: praegu on mõtlemisaeg
14. juuli 2015, 15:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Praegune esimees Graham Watson on teatanud, et ta ei kandideeri uueks ametiajaks ning praegu otsitaksegi uusi kandidaate. Neid on peale minu veel ning hetkel olen võtnud mõtlemisaega. Augustis kui uus hooaeg peale hakkab, eks siis peame nõu ja vaatame,» kirjeldas Kallas Kuku raadiole oma mõtteid seoses ALDE juhiks kandideerimisega.
Kallase sõnul motiveerib teda kandideerima ametikoha poolt esitatav sisuline väljakutse. «Mind veetleb võimalus arendada liberaalset alternatiivi teistele poliitilistele veendumustele,» märkis endine Euroopa Komisjoni asepresident ja transpordivolinik.
Siiski leiab Kallas, et ALDE juhina seisaksid tal ees suured väljakutsed seoses fraktsiooni kuuluvate erakondade sidustamisega, ning see nõuaks palju ringisõitmist ja Brüsselisse tagasi kolimist. «Vahepeal värvati ALDE-sse erakondi selle alusel, kui hästi nad oma koduriigis hääli koguvad ning seetõttu on sinna sattunud võrdlemisi mitmekesiste vaadetega parteid. Selle kõige sidumine üheks tervikuks on ühest küljest küll huvitav, kuid samas ka väljakutse, mille pean enda jaoks läbi mõtlema,» selgitas ta ettevaatlikkusele kutsuvaid tegureid.
Fraktsioonisisene ühtsus on Kallase sõnul oluline ALDE tõsiseltvõetavuse tagamiseks teiste Euroopa parlamendi fraktsioonide silmis. «Eelmise parlamendi koosseisu kuulnud fraktsioonis oli üle 100 liikme, see oli saavutatud hinnaga, et see sajane grupp polnud ühtne. Sinna on koondunud väga mitmekesiste vaadetega inimesi ja see on liberaalide autoriteeti Euroopas kõvasti kahjustanud,» toonitas ta.
Lõhenemist ALDE liikmete vahel on endise Euroopa Komisjoni asepresidendi hinnangul märgata ka Kreeka abistamist puudutavate seisukohtade kujundamisel. «On kaks peamist lähenemist, ühed leiavad, et Kreeka tuleb välja aidata ning teiste arvates peaks Kreeka end ise välja aitama ning selleks ei pea riik olema Euroopa lõa otsas,» andis Kallas fraktsioonisisestest diskussioonidest ülevaate.
«Olen ka ise selle probleemiga tegelenud ning mõlemad variandid on võimalikud. Selge on see, et Kreeka peab oma reformid ja ümberkorraldused igal juhul ära tegema ning seda viisil, et need elavdaksid majandust ja tõstaksid selle konkurentsivõimet. Liikuda tuleb liberalismi suunas,» kirjeldas Kallas Kreeka poolseid kohustusi. «Praegu on mul küll hing täis ja laseksin lõpuks neil oma saatuse enda kätte võtta,» täpsustas ta, lisades et uue kokkuleppe läbisurumine Kreeka parlamendist saab olema äärmiselt keeruline.
Lisaks on Kallas murelik kuna Kreekale antava 86 miljardi euro suuruse abi finantseerimisallikad pole selgeks vaieldud. «Sellist summat pole antud mitte ühelegi kriisiriigile. See ei tule turult, vaid võetakse ära nende prioriteetide alt, kus iga miljard on kaalul,» rääkis ta.
Võimaliku ALDE juhiks kandideerimise juurde tagasi tulles selgub Kallase jutust, et tõsiseltvõetavaid konkurente talle hetkel ei ole. «Tean neid küll, aga ega need Eesti publikule väga midagi ei ütle. Need on mitte väga esimese suurusjärgu tähed. Üks on europarlamendi saadik ja üks endine minister ühest riigist,» kirjeldas ta teisi fraktsioonijuhiks pürgijaid.