Helkur muutub uuest aastast kõigile kohustuslikuks

Uwe Gnadenteich
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sindi gümnaasiumi lastele õpetati, et helkur tuleb kinnitada paremale poole põlve kõrgusele.
Sindi gümnaasiumi lastele õpetati, et helkur tuleb kinnitada paremale poole põlve kõrgusele. Foto: Erakogu

1. jaanuarist 2011 jõustuv liiklusseadus sätestab, et pimedal ajal peavad helkurit kandma kõik liiklejad.


Liiklusseaduse paragrahv 22 ütleb: «Halva nähtavuse korral või pimeda ajal teel liikudes peab jalakäija kasutama helkurit või valgusallikat».

«See seadusepunkt puudutab meid kõiki, sest neid, kellel on autost maja ukseni vaid paar sammu teha, ei ole eriti palju. Suurem osa autoomanikke peavad minema parklasse või kasvõi teisele poole tänavat pargitud autoni. Niikaua on nad jalakäija rollis ja ka neil on kohustus helkurit kanda. See on asi, mida on alguses võibolla raske omaks võtta,» ütles maanteeameti nõunik Villu Vane.
Ta lisas, et kui vaadata asulaväliseid teid ja jalakäijaid, siis paistab Eestis helkuri kasutamisega kõik hästi olevat. Aga kui vaadata tervikpilti, siis on olukord oluliselt kehvem.

«Uuest aastast ei tehta enam vahet, kas on tegemist asula sisese või välise teega. Samuti ei tehta vahet, kas see tee on valgustatud või valgustamata. Jalakäijal peab pimeda ajal liikudes igal juhul helkur olema,» lausus Vane.

See nõue on tema sõnul väga tervitatav, sest ka pimedas linnas sõites, eriti vihmasaju ajal ei ole jalakäija kuigi hästi sõidukijuhile nähtav. Vaatamata sellele, kas tänavavalgustus on sisse lülitatud või mitte. Pealegi lülitatakse paljudes kohtades tänavavalgustus kokkuhoiu eesmärgil öösiti mitmeks tunniks välja.
 

Tagasi üles