Üha enam õpetajaid soosib kujundavat hindamist

Pilt on illustratiivne.

FOTO: SCANPIX

Paljud koolijuhid ning õpetajad on jõudnud arusaamisele, et praegune hindamissüsteem ei motiveeri õpilasi ning tulemuste asemel oleks õigem hinnata õppimise protsessi.

Haridusministeeriumis valminud uus õppekava sillutab teed Eestis uudsele hindamissüsteemile - kujundavale hindamisele, mis pöörab suuremat tähelepanu õppimise protsessile, mitte niivõrd tulemusele. Selle eesmärk on õppimise käigus analüüsida, kuidas õpilasel läheb, kuhu tema valitud tee viib ning kus oleks vaja teha parandusi, et sinna jõuda.

Teisisõnu kujundav hindamine jutustab õpilasele, missugune on tema õppimine ning keskendub sellele, kuidas õpilane õpib. Numbriliste hinnete asemel saab õpilane ideaalis suulist tagasisidet.

Ühena esimestest hakkas Eestis kujundavat hindamist oma koolis juurutama Viimsi Keskkool. Kooli direktor Leelo Tiisvelt rääkis, et eesti keele ja kirjanduse õpetajana hakkas ta otsima väljapääsu olemasolevast hindamissüsteemist, mille eesmärk on eelkõige kontrollida õpilaste teadmisi. «See süsteem ei motiveeri õpilasi võtma vastutust oma õppimise eest,» märkis ta.

1400 õpilasega Viimsi kooli õpilaskonna moodustavad viimaste aastate jooksul uusasukatena valda elama asunud noorte edukate perede lapsed, kelle vanemate ootused koolile on kõrged. Nii võttis Tiisvelt viis aastat tagasi eesmärgiks mitte kunagi enam ühelegi õpilasele hindeks kahte panna ning selle tulemusena asus kool möödunud aastal juurutama kujundavat hindamist õpikogukondade kaudu.

«Metoodiliselt ei ole kujundav hindamine õpetaja jaoks midagi uut ega mõistetamatut, kuid eeldab süsteemi loomist. Õpetaja vajab sel teel kolleegidest koostööpartnereid ja kogu kool peab olema toetav,» selgitas Tiisvelt. Tema hinnangul on praegune hindamissüsteem ummikusse jooksnud, kuna see tekitab liigset stressi nii õpilastele kui ka õpetajatele.

Igal õpilasel oma profiil

Briti pedagoogiliste uuringute tippasutuse NFER on viimase kümne aasta jooksul tegelenud algklassidele kujundava hindamise elektrooniliste testide koostamisega. NFERi esindaja Juliet Sizmur rääkis, et praegu on testid kasutusel enam kui sajas Briti koolis ning üha enam inimesi võtab seda süsteemi omaks.

Igale õpilasele koostatakse nn e-profiil, kus on üksikasjalikult kirjas, kuidas on tal testide lahendamine läinud, kui kaugele ta on õppimisega jõudnud ning nii teab õpetaja, kuidas õppimist edasi planeerida. «Selle profiili abil saavad õpetajad õpilase õppimise kohta minimaalse ajaga maksimaalselt infot,» ütles Sizmur.

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi algklasside õpetaja Heli Lehiste sõnul kasutavad tegelikult paljud õpetajad kujundavat hindamist, kuid seni pole nad sellest ise teadlikud olnud. Lehiste sõnul võib kujundavat hindamist võrrelda inimliku ja vastutuleliku suhtumisega õpilasesse, mis ongi kõige õigem lähenemine.

Ka Tallinna 21. Kooli kehalise kasvatuse õpetaja Pille Juus on seda meelt, et kujundav hindamine võiks leida laiemat kandepinda. «Praegu on õpilased ja nende vanemad orienteeritud hindele – see on nagu mingi kinnisidee, aga see ei peaks nii olema,» rääkis Juus.
«Õige oleks hinnata protsessi. Tähtis pole mitte hinne, vaid areng,» lisas ta.

Tagasi üles