Seitse aastat unetuid öid

Anne Nurmetalo ootab tänaseni koju Kiilisse juba 2007. aastal kadunuks jäänud poega Mairot. Foto: Erik Prozes

Politsei saab kadunud inimestest teateid iga päev, neid levitatakse meedias ja loodetakse parimat. Tihti leitakse kadunud inimene üsna ruttu, kuid paraku on neidki, keda lähedased on koju oodanud juba aastaid või isegi aastakümneid. Kukil kurnav teadmatus ja ridamisi vastuseta küsimusi, kannavad nad lootust, et uus päev toob kauaoodatud sõnumi.

«Ärkan tihti öösiti üles, kõnnin akna juurde ja vaatan teed, mida mööda Mairo koju tuli. Kõige hullemad ongi unetud ööd,» ütleb Anne Nurmetalo, kes nägi poega viimati üle seitsme aasta tagasi. «Mul on kogu aeg tunne, et nüüd astub ta uksest sisse.»

Ühel jahedal detsembripäeval 2007. aastal kadus 22-aastane noormees Harjumaal Laitses teadmatult. Temast jäid maha vaid läbi metsa maanteeni viinud jäljed värskes lumes. Mis tol päeval juhtus, ei tea keegi tema lähedastest tänini. Uurimine on soiku jäänud, kuid lootus pole kustunud.