Võrdõigusvolinik: diskrimineerimise pärast ei julgeta sageli kohtusse pöörduda

Mari-Liis Sepper

FOTO: Liis Treimann

Praegune võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper kinnitas, et plaanitavad seadusemuudatused on vajalikud, sest praegu on vähe võimalusi panna diskrimineerijat inimesi võrdselt kohtlema. Samas oleks juurde vaja raha ja inimesi, sest ülesandeid on volinikul palju.

«Mul on väga hea meel, et sotsiaalministeerium on võtnud nõuks muuta 2009. aastal kehtima hakanud võrdse kohtlemise seadust ning kaotada olukorra, kus puuetega inimesed, eakad ja seksuaalvähemused on kaitseta, kui nad kahtlustavad diskrimineerimist hariduses (v.a kutseõpe), tervishoius, sotsiaalhoolekande valdkonnas või kaupade ja teenuste pakkumisel,» teatas Mari-Liis Sepper, kelle kinnitusel on võrdse kohtlemise seaduse muutmise küsimus olnud töös juba ammu ning algselt juhtis sellele vajadusele tähelepanu õiguskantsler.

«Ka seaduse muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsust on sotsiaalministeerium pikalt ette valmistanud ning võrdõigusvolinik on sellesse töösse panustanud.»

Sepper tõi välja, et muudatused tooksid jõustumisel kaasa uuenduse, mille järgi saaks volinik pöörduda kohtusse enda nimel.

Võrdõigusvolinik on sõltumatu ametiisik, kes jälgib nii soolise võrdõiguslikkuse seaduse kui ka võrdse kohtlemise seaduse nõuete täitmist.

«Siiani on see muude tegevuste kõrval tähendanud seda, et oleme aidanud diskrimineerituid töövaidluskomisjoni ja kohtusse pöördumisel, sh korraldades inimestele voliniku kantselei kulul õigusabi. Väga tihti ei soovi aga inimesed ka väga levinud õigusrikkumiste korral kohtusse pöörduda, sest aeg, energia ja raha, mis selleks kulub, on ebaproportsionaalselt suur võrreldes arvatava tulemusega – õigusrikkumise tuvastamisel töövaidluskomisjonis või kohtus mõistetakse üldjuhul välja tagasihoidlik hüvitis tekitatud varalise ja mittevaralise kahju eest,» põhjendas Sepper ja lisas, et samuti kardavad inimesed negatiivseid tagajärgi, et õiguste eest seisjale kleebitakse hoopis külge tülika inimese silt.

«Kuna teame, et praegu kehtiva õiguse kontekstis on vähe võimalusi panna diskrimineerijat inimesi võrdselt kohtlema, tooks voliniku kohtusse pöördumise õigus kaasa olulise positiivse arengu. Volinikul on juba praegu õigustatud huvi seista võrdse kohtlemise eest, kohtusse minemise õiguse lisandumisel saab seda tööd veel tõhusamalt teha.»

Sepper nentis, et kahe seaduse üle järelevalve tööks on vaja ka raha ja inimesi, sest ülesandeid on volinikul palju.

«Välisrahastus, just Norra toetused, on olnud viimastel aastatel voliniku kantseleile väga suureks abiks, sest enamik töötajaid on palgatud just tänu välisfondide rahale. Eesti seadustega pandud riigiasutuse ülesandeid põhiõiguste kaitsel tuleks aga täita riigieelarvest eraldatud raha eest, mitte projektipõhiselt. Loodan, et sotsiaalministeeriumi algatus viib meid lähemale soovitud olukorrale,» lõpetas ta.

Sotsiaalministeerium avastas, et võrdse kohtlemise seadus ise diskrimineerib, mistõttu soovib ministeerium muuta seadust, anda võrdõigusvolinikule juurde kohustusi ja suurendada ka rahastust.

Praegu on ministeerium alles teada andnud, et kavatseb muudatuste elluviimiseks töötada välja eelnõu ja ootab arvamusi.

Volinikule kohustusi juurde pannes peab suurenema aga ka rahastus, leiab ministeerium. Juba praegu olevat voliniku kantselei ressursid puudulikud, kuid pöördumiste arv samas suureneb.

Praeguse voliniku hinnangul on juurde vaja 120 000 eurot lisaraha aastas (tööjõukulu – 60 000 eurot, majandamiskulu - 60 000 eurot).

Loe ka neid

Tagasi üles