Galerii ja video: vabadusvõitlejad mälestasid Sinimägede lahingutes langenuid

Andres Einmann
, Eesti uudiste päevatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Ida-Virumaal Vaivara vallas Grenaderimäel kogunesid laupäeval 20. Eesti relvagrenaderide diviisi veteranid ja vabadusvõitlejad, et mälestada Sinimägede lahingutes langenud sõdureid.

Mälestusüritus on pühendatud Sinimägede suurlahingus langenud sõjameestele. Tänavu möödub sündmusest 71 aastat ning Sinimägede lahingute näol on tegemist ohvriterohkeimate Eesti pinnal peetud heitlustega. Paljudele sõduritele on need mäed ka viimseks puhkepaigaks.

Veteranide kokkutulekut on Sinimägedel peetud juuli viimasel nädalal alates 1994. aastast.

Sinimägedes 1944. aasta suvel toimunud lahingud tõid kaasa suure hävingu kogu piirkonnale. Senini ei ole teada Sinimägedes langenute ja kannatanute täpne arv. Hinnanguliselt ulatusid 1944. aastal Narva rindel peetud lahingute kaotused mõlemal poolel kokku kuni 180 000 inimeseni, kelle seas on ka vähemalt 37 000 langenut.

Eesti oli Teise maailmasõja ajal okupeeritud, Eesti sõjaväe likvideeris Nõukogude Liit juba 1940. aastal. Siiski tuli Eesti meestel sõjas sundmobiliseerituina võidelda nii Punaarmee kui ka Saksa vormis. Nõukogude ja Saksa sundmobilisatsioonid viidi okupeeritud Eestis läbi rahvusvahelise õiguse vastaselt.

Paljud Saksa ja Nõukogude relvajõududesse sundmobiliseeritud eestlased lootsid, et õnnestub taastada Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu koostöös hävitatud Eesti Vabariigi iseseisvus.

Eesti elanikud kannatasid nii Stalini kui Hitleri režiimi tõttu. Kumbki neist ei tunnistanud Eesti iseseisvust ning mõlemad hävitasid Eesti elanikke - eestlasi, venelasi, juute, mustlasi ja teisi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles