Priit Maide: Varrak tapatööd omaks ei võta!

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Priit Maide

FOTO: Pm

Sõdurisaar! Lehtedes polnud viimasel ajal muust räägitudki! Igasuguseid vihjeid ja huvitavaid kuulujutte. Kuigi need olid arvatavasti enamalt jaolt valed.


Agatha Christie, «Ja ei jäänud teda ka», lk 7


Viimase paari nädala jooksul on Eesti ajakirjanduses diskuteeritud eestlase väidetavalt võõrandamatu õiguse üle öelda «neeger». Küsimus on igal juhul huvitav ja kindlasti tasub selle teema üle mõtteid vahetada.


Märgib ju viimane ÕS tõepoolest nimetatud sõna juures «ei ole eesti keeles halvustav», siinsed mustanahalised aga (keda asi ju kõige enam puudutab) on öelnud, et eelistavad, kui kõnealust sõna nende kohta ei kasutataks. (Sest tõepoolest pärineb ju kaunis eestikeelne sõna «neeger» siiski sestsamast «niggerist»).


Nagu näha, on ainest laiemaks aruteluks küll ja küll. Niisiis on vaid rõõm tõdeda, et nimetatud teemadering on kõne alla võetud meie ajakirjanduses, kus rassiküsimusi ja eri kultuuridega seotud teemasid käsitletakse pigem väga juhuslikult ja napilt ning ka lingvistilise arutelu üle võime vaid rõõmu tunda, sest tähendab see ju, et eesti keel kui selline veel laiemale üldsusele huvi pakub.


Kahju vaid, et kirjastuse süüdistamisse takerdudes pole ei lingvistika ega probleemi laiema analüüsiga tõtt-öelda eriti tegeldud.


On mõneti irooniline, et kõnealune lugu algas just teadmistepäeval ja rahvusvahelisel rahupäeval 1. septembril, mil Äripäevas ilmus kurjakuulutava pealkirjaga artikkel «Varrak on pealkirjaga hädas», kus kirjastust süüdistati nii «Agatha Christie järeltulijate survele» järele andmises kui ka «osavas müüginipis, millega kirjaniku fänne uue pealkirjaga raamatut ostma meelitada» hoolimata sellest, et peatoimetaja Krista Kaer ajakirjanik Kadri Jakobsonile antud telefoniintervjuus igati kinnitas, et pealkirjaga pole mitte mingit häda ja me vaid järgime nii lepingutingimusi kui ka head tava.


Elav arutelu jätkus peagi nii Eesti Päevalehe kui ka Postimehe veergudel, kuid 10. septembri Postimehes ilmunud Helju Valsi artikli «Nii nad tapsid kümme väikest neegrit» vastuseks tahaks igaks juhuks siiski täpsustada, et kirjastus Varrak ei ole neegreid ei taga kiusanud ega, mis veel hullem, tapnud. Jäägu see väide nüüd küll artikli autori südametunnistusele.


Agatha Christie raamatu «Kümme väikest neegrit» pealkirja nimega «Ja ei jäänud teda ka» ei ole asendanud ega välja mõelnud kirjastus Varrak, nagu väidab artiklis teadvat Helju Vals. See Christie kuulus romaan on tõesti ilmunud erinevate pealkirjade («Ten Little Niggers», «Ten Little Indians» ja «And Then There Were None») all, kusjuures pealkirja «And Then There Were None» kasutati juba aastal 1940. Tänapäeval müüakse tõlkeõigusi ainult sellele raamatuversioonile.


AS Varrak on sõlminud 11. detsembril 2007 agentuuriga Agatha
Christie Ltd lepingu, mille alusel omandas Varrak raamatu originaalpealkirjaga «And Then There Were None» (copyright 1939, Agatha Christie Limited, a Chorion Company) eestikeelse väljaandmise õiguse.


Väga detailne ja põhjalik leping sätestab paljude muude punktide asjade kõrval järgmist: «raamatu tõlkija peab olema kompetentne, tõlge olema täpne ja vastama raamatu Agatha Christie Limited originaalile» ning «kirjastaja ei tohi raamatu teksti ega pealkirja lühendada, täiendada ega mingil viisil muuta».


Raamatu originaalpealkiri «And Then There Were None» tõlkevasteks on seega «Ja ei jäänud teda ka», mis nii inglise kui ka eesti keeles on raamatus esineva lastelaulu viimane rida.


Helju Vals väidab, et kirjastus Varrak on laskunud poliitilise korrektsusega narruseni, asendades raamatu tekstis Neegrisaare Sõdurisaarega. Avades raamatu originaali («And Then There Were None»), millega meid lepingu järgselt varustas Agatha Christie Limited, võime juba esimese peatüki esimeselt leheküljelt lugeda paigast nimega Soldier Island, mille tõlkisime tõesti Sõdurisaareks.

Kolmandas peatükis märkavad peategelased laual portselanist kujukesi: «Soldiers,» said Tony. «Soldier Island. I suppose that’s the idea.» («Sõdurid,» märkis Tony. «Sõdurisaar. See vist on nende mõte.») Kas Helju Vals tõlgiks sõna «soldier» eesti keelde «neeger»? Küllap tehakse ka nii, kuid meie kirjastus on seni harjunud originaaltekstist kinni pidama (ja lepinguga võetud kohustustest samuti).


Siinkohal kordaks veel üle, et Varrak seda julma tapatööd omaks ei võta ja kes on tegelik mõrvar, selgub Christie’le omaselt alles romaani viimastel lehekülgedel. Häid lugemiselamusi!

Tagasi üles