Eesti Kunstiakadeemia professor Krista Kodres kirjutab visuaalkultuurilisest pöördest ja sellest, mis Eesti inimarengu aruandes ses osas puudu jäi.
Krista Kodres: nähtav vajab märkamist ja mõtestamist
Suve hakul ilmus Eesti Koostöö Kogu väljaandel aruanne ühiskonna seisundist «Lõksudest välja? Eesti inimarengu aruanne 2014/2015» (peatoim Tallinna Ülikooli professor Raivo Vetik). See tähelepanuväärne kollektiivne uurimus on kõigile ka võrgus kättesaadav. Seni on aruannet aga häbematult vähe kommenteeritud, sõnakehvaks on jäänud nii Eesti intellektuaalne eliit kui ka riigivalitsejad.
Tahaks loota, et eriti viimased on siiski lugemiseks aega leidnud, sest 300 leheküljel analüüsitakse nii Eesti ühiskonna ja inimeste olemise ja toimimise majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi allhoovusi kui ka teadmiste-tegemiste potentsiaali. Enamgi veel – tegu pole üksnes aruande, vaid ka arengu = inimeste heaolu suurendavate nn võimestamisstrateegiate väljapakkumisega, mida tehakse erinevaid valdkondi ühiselu laiemale pildile paigutades.