Metssigade populatsiooni vähendamiseks on keskkonnaminister Marko Pomerantsi sõnul praegu arutlusel neli varianti, lähiajal püütakse koostöös jahimeeste ja keskkonnaametiga leida kõige efektiivsem lahendus.
Operatiivne taudivõitlus saab Pomerantsi sõnul käia ennekõike läbi veterinaar- ja toiduameti bioohutusmeetmete, jahimehed peavad aga pakkuma tuge metssigade populatsiooni vähendamisel.
«Küsimus on, milliste meetoditega sellist suuremahulist ülesannet kõige mõistlikum lahendada oleks. Eri variante on mitmeid, samuti eriarvamusi nende edukuse osas. Seetõttu tuleb koostöös jahimeeste ja keskkonnaametiga leida kõige parem lahenduste pakett,» ütles Pomerants.
Praegu on arutlusel neli varianti: aju- ja koerajahi lubamine, lisasöötmise vähendamine, valgustiga jahi lubamine või analoogselt marutaudile lubada seakatku tunnustega uluki surmamine jahiloata.
Pomerants nentis, et ükski neist meetoditest ei anna üksi tulemust, mistõttu saab lõplik lahendus olema ilmselt kombinatsioon neist kõigist.
Aju- ja koerajaht keelati keskkonnaameti peadirektori korraldusega aasta tagasi, kui leiti esimesed haiguskolded. Keskkonnaministri sõnul oleks muutunud olukorra tõttu mõistlik need piirangud nüüd kaotada.
Keskkonnaministeerium on ette valmistamas ka seadusemuudatusi, mis puudutavad valgustiga jahi pidamist ja seakatku tunnustega uluki surmamise korda.
Keskkonnaagentuuri hinnangul tuleks tänavu küttida vähemalt 29 100 metssiga, kuna metssigade arvukus on tänavu Eesti metsades märgatavalt kasvanud. Eelmisel aastal kütiti Eesti metsades 24 900 metssiga.
Miks keelati aju- ja koerajaht?
Aju- ja koerajaht keelati mullu sügisel, kui ilmnesid esimesed haiguskolded. Need jahipidamisviisid on keelatud nendes piirkondades, kus seakatk levib. Keeld oli vajalik selleks, et vähemalt mõnda aega hoida haiguskoldeid paigal. Nimelt ajavad aju- ja koerajaht sead rohkem liikvele ning koos sigadega ka haiguse. Haiguskollete paigal hoidmine andis seafarmidele aega, et ennast katku vastu kindlustada.
Aju- ja koerajahi piirang ei olnud mõeldud metssigade päästmiseks, sest neid päästa ei ole võimalik. Päästa saab ainult farme ning karmid bioohutusnõuded on selleks kõige odavam viis.
Sigade Aafrika katku jõudmisel Eestisse poleks kuidagi jõutud sigade arvu kiiresti vähendada, kuna jahimeestel puudub selleks piisav võimekus. Sigade arvukuse vähendamine nõuab sigade senisest intensiivsemat küttimist mitme aasta vältel ja pidevalt.
Tänaseks on olukord muutunud, sest taud on metssigade populatsioonis laialdaselt levinud. Arvestades katku levikut, pole aju- ja koerajahi keelustamisel enam mõtet ning nende jahtide taaslubamine aitaks arvukust alla viia.
Ajujahtide ja koerajahtide keelustamine on keeruliseks muutnud peale metssea ka põdra ja hirve arvukuse ohjamise.
Kas lisasöötmine tuleks lõpetada?
Metssigu tuleks sööta suvel hea toiduga ja põllust kaugel. Talvel peaks neid toitma aga minimaalselt, sest siga peaks talvel ise hakkama saama. See aitaks ka arvukust madalamal hoida, kuna aktiivne lisasöötmine suurendab oluliselt populatsiooni juurdekasvuvõimet. Eestis talitatakse sageli aga vastupidiselt.
Ajal, mil ajujaht on keelatud, ei ole muud võimalust siga kätte saada, kui põllust või söödakohast. Seega vähemalt esialgu tuleks jätta jahimeestele võimalus n-ö peibutussöötade kasutamiseks, et söödakohtades saaks aastaringselt küttida.
Kas tuleks lubada valgustiga jaht?
Metssead tulevad nende korduva häirimise järel söödaplatsile või põllule alles pimedal ajal ning valgusti (taskulambi) kasutamine annaks võimaluse neid küttida ka siis.
Samuti, paremate valgustingimuste juures on parem lasu täpsus ning kahanenud risk, et kütitakse vale loom, näiteks karu. Samuti on talveperioodil, mil peamiselt metsseale jahti peetakse, valget aega vähe ning jahimeestel on pimedas keeruline küttida.
Milline on sigade populatsioon ning kuidas see on muutunud?
Metssigu on juba alates 2007. aastast Eesti metsades olnud üle 20 000 ning vaatamata rekordilisele metssigade küttimismahule eelmisel jahihooajal, kui kütiti ligi 25 000 looma, on metssigade arvukus võrreldes eelmise aastaga isegi veidi suurenenud. Metssigade arvukus on jõudsalt vähenenud aga sigade Aafrika katku taudistunud aladel.
Eesti juhtivad ulukiseirespetsialistid on soovitanud küttimismahtu kõikjal märkimisväärselt suurendada ja seda eriti jõuliselt noorte isendite osas. Metssigade puhul on soovituslik minimaalne küttimislimiit 29 100 isendit. Riik ei ole vähemalt viimasel viiel aastal kehtestanud metssigade küttimisele piirmäärasid, seda võivad aga olla teinud jahiseltsid ise. Keskkonnaagentuuri küttimissoovitus on olnud maksimumi lähedal.
Metsseale, välja arvatud põrsastega emistele, võib pidada varitsus- või hiilimisjahti 1. oktoobrist 28. veebruarini.
Kuidas üldse metsloomade populatsiooni piiratakse?
Metsloomade, täpsemini ulukite populatsiooni piiratakse vajadusel toetudes ulukiseire andmetele. Jahiulukeid seiratakse koostöös jahimeestega, kes loomavaatluste ja bioproovide näol koguvad seire algmaterjali.
Keskkonnaagentuur koondab ja analüüsib andmed, annab hinnangu seisundi muutustele, prognoosib juurdekasvu ning teeb ettepanekud küttimismahtude suuruse, struktuuri ja ruumilise jaotuse kohta.
Küttimisettepanekute koostamisel võetakse aluseks ulukipopulatsiooni soodsa seisundi kriteeriumid, püüdes samas tasakaalustatult arvestada ka erinevate sihtrühmade (jahimehed, maaomanikud, looduskaitsjad, laiem avalikkus) huvidega.
Sigade Aafrika katk on väga nakkav ning ägedalt kulgev kodusigade ja metssigade viirushaigus, mida iseloomustab palavik, verejooksud, põletikulised muutused elundites ja suur suremus (kuni 100% loomadest). Haigusetekitaja levib otsesel kontaktil haige loomaga või tema eritistega.
Sead võivad nakatuda ka kaudselt – näiteks nakatunud loomadelt pärinevat liha sisaldava sööda või toidujäätmete söömisel; haigustekitajaga saastunud sööda, joogivee, sõiduvahendite, sisseseade, joogivee või riiete vahendusel.
Metssead nakatuvad enamasti metsa viidud kodusigade korjuste, tapajäätmete või toidujäätmete vahendusel. Mõnes piirkonnas levib haigus ka puukide vahendusel, kuid Eestis selliseid puugiliike looduslikult ei leidu.
Allikas: keskkonnaministeerium
