Valitsus tõstab gaasi ­aktsiisi 300 protsenti

FOTO: Priit Simson.

Neljakordne gaasiaktsiisi tõus kergitab märgatavalt toasooja hinda, samuti võivad kallimaks minna mõnedki toidukaubad, mille valmistamisel gaas olulisel kohal on.


Vastu suve sai Eesti Gaas konkurentsiametilt nõusoleku gaasi hinna sügiseseks tõusuks, sest Eesti firmat pitsitab omakorda Venemaa Gazprom. Hinnatõusu suuruseks märgiti sõltuvalt kliendi gaasitarbimisest 16,4 kuni 41 protsenti, kusjuures suurem on hinnatõus just suurematele klientidele.


Gaasi hinna tõus tõi omakorda laviinina kaasa ka toasooja kallinemise, sest suur osa Eesti keskküttejaamadest toodab soojaenergiat just gaasist. Näiteks Tallinnas kallineb keskküte 37 protsenti. Kõige selle taustal mõjus valitsuskabineti põhimõtteline otsus kergitada gaasiaktsiisi 300 protsendi võrra tarbijatele kui külm dušš.


«Aitäh,» kostis selle uudise peale Tallinnas Vilde tee 52 asuva korteriühistu esimees Erki Möller. «See tuleb muidugi jutumärkidesse panna.»


Mõju selgub talvel


Eesti Gaasi uue hinnakirja on ühistu juba kätte saanud ning Mölleri kinnitusel on inimesed hinnatõusuga mõrult leppinud. Seda, mida gaasi nii suur kallinemine tegelikult tähendab, näeb tema sõnul talvel, ning kui ilmad tulevad tõesti külmad, siis tuleb löök väga suur.


«See sunnib väga tõsiselt vaatama, kuidas oma maja rohkem korda teha, aga see tähendab muidugi uusi lisakulutusi,» tõdes Möller. «Meil on teha küll, praegu on maja sõre nagu sõel.»


Maag Piimatööstuse juhi Valdis Noppeli sõnul ei ole nad veel küll välja arvutanud, mida järjekordne hinnatõus neile tähendab, kuid meele teevad sellised uudised mehel kõike muud kui rõõmsaks. «Meie omahindu mõjutab kogu see tõus kindlasti rohkem kui mõne teise sisendi kallinemine,» lausus ta. «Hinnatõusuks enam ruumi ei ole, sest kõik piimatööstused gaasi ei kasuta.»


Noppel tõi esile ka tõiga, et vähemalt piimanduses mõjutab gaasi järjekordne kallinemine siinsete tootjate ekspordivõimet, sest näiteks Lätis ja Leedus on piimatööstused siinsetest märksa paremas olukorras. «Meil räägitakse ekspordi kasvatamise vajalikkusest, aga piimanduse vallas muutub see küll väga raskeks,» märkis ta.


Gaasi kallinemise suhtes avaldas eile vastumeelsust ka Eesti Korteriühistute Liit, mille juhi Urmas Mardi sõnul ei ole keegi sellise otsuse tegelikku mõju kaalunud ega mõelnud, mida see tähendab kahele kolmandikule korteriühistutest.


Kui praegu moodustab aktsiis gaasi lõpphinnas tarbijale 2,6 protsenti, siis tuleva aasta teises pooles moodustaks see juba 10–11 protsenti. Praegu on aktsiis 1000 kuupmeetrilt 157 krooni, uus aktsiis aga juba 655 krooni.


Rahandusministeeriumi pressiesindaja sõnul otsustab valitsus aktsiisitõusu lõplikult tuleva nädala istungil.


Alternatiivne energia?


Rahandusminister Ivari Padari nõuniku Rein Järvelille sõnul ei ole selline lahendus loomulikult hea, kuid kuskilt peab riik tulusid leidma ning valida oli vaid halbade valikute vahel.


Koalitsioonipoliitikud on gaasiaktsiisi tõusu juures rääkinud ka sellest, et inimesed peaks nüüd hakkama otsima alternatiivseid energiaallikaid. Järvelille sõnul on gaas üks mittetaastuvatest energiakandjatest ning aktsiisipoliitika on üks viis nende kasutamist piirata. Samas jättis ta vastamata küsimusele, mida inimesed siis edaspidi toasooja saamiseks või söögivalmistamiseks kasutada võiksid, öeldes, et sellised ettepanekud peaks tulema majandusministeeriumist.

Loe ka neid

Tagasi üles