Riigi tippjuhtide valikukomisjon lükkas kaitseministeeriumile asekantsleri valimise edasi, jäädes ootama õiguskantsleri arvamust küsimuses, kas ainus kandidaat Margus Kolga võiks seaduse järgi sellesse ametisse üldse saada või mitte.
Ministeeriumile asekantsleri valimine jäi ootama õiguskantsleri arvamust
6. august 2015, 15:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastaid tagasi ametiseisundi kuritarvitamises, riigisaladuse avalikustamises ning dokumendi võltsimises süüdi mõistetud ja karistuse ära kandnud Margus Kolga pöördus nimelt õiguskantsleri poole küsimusega, kas Eesti seadusandlus vastab põhiseadusele ja rahvusvahelistele inimõiguste konventsioonidele. Küsimuse all on 2013. aastal jõustunud avaliku teenistuse seaduse punkt, mis keelab isiku avalikku teenistusse võtmise ka siis, kui kuriteost on möödas aastaid või aastakümneid, ja selle sätte proportsionaalsuses.
«Komisjon peab vajalikuks enne otsuse tegemist kandidaadi ametikohale esitamise või mitteesitamise kohta oodata ära õiguskantsleri seisukoht antud küsimuses,» ütles riigikantselei pressiesindaja Kristiina Tiimus.
Konkurss kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsleri ametikohale kuulutati välja tänavu 13. mail ja selle viib läbi tippjuhtide valikukomisjon. Tähtajaks laekus kaks avaldust, mõlemad kandidaadid lubati konkursil osalema. Konkursi esimeses voorus hindas komisjon kandidaatide vastavust nõuetele, ühehäälselt lubati konkursi teise vooru vaid üks kandidaat, Margus Kolga.
2003. aastal tellis Kolga kaitseministeeriumi asekantsleri ametis ministeeriumile kuue aasta vältel ligi miljoni krooni eest tõlketöid oma ema firmalt ning tegi tõlketöid tellides kõrvalisele inimesele teatavaks riigisaladuse. Kolga astus asekantsleri kohalt tagasi ja pidi karistusena tasuma ligi 50 000 krooni. Tänaseks on karistus kustunud.
Kolga on 2007. aastast välisministeeriumis osakonna juhatajana ja 2010. aastast Eesti Vabariigi esindajana ÜRO-s ja on olnud sel ajal ka riigisaladuse loa omanik.
Leo Kunnas kaebas nii kaitsepolitseiametisse kui ka Tallinna halduskohtusse valikukomisjoni otsuse lubada Margus Kolgal ametikohale kandideerida. Kunnas viitab 2013. aastal jõustunud avaliku teenistuse seaduse paragrahv 15le, mille järgi riigivastase kuriteo toime pannud inimene ei tohi olla avalikus teenistuses sõltumata sellest, kas tema karistus on kustunud. Riigisaladuse avalikustamine, milles Kolga 2003. aastal süüdi mõisteti, on karistusseadustiku järgi riigivastane kuritegu. Samuti ei tohiks Kunnase hinnangul riigivastase kuriteo sooritanud inimesele anda ka riigisaladuse luba.