Aasta külaks valiti Leedri

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Aasta küla tiitli sai Leedri küla.

FOTO: leedri.ee

Täna Türi vallas Säreveres alanud Eesti külade maapäeval andis riigikogu esimees Eiki Nestor üle «Aasta Küla 2015» tiitli, mille võitis Leedri küla Saaremaal.

Tuuliku avamine. Allikas:

FOTO: leedri.ee

Väike, 67 elanikuga Leedri on küla, kus püütakse palju ise ja ühiselt ära teha, ning paik, kuhu noored tahavad jääda ja tulla. Nende tublidusest annab tunnistust seegi, et just Leedri valis ka rahvas Terevisiooni publikulemmikuks.

Leedri on ligi 500-aastane ning asub Eesti läänepoolseimas vallas Lümandas, umbes 32 kilomeetrit Kuressaarest lääne suunas. Leedri eristub teistest Saaremaa küladest oma hästi säilinud ajaloolise tiheda teedevõrgu, väljade ja kiviaedade struktuuriga, mis on alates 2005. aastast võetud riikliku muinsuskaitse alla.

Läbi aastate on külaelanikud pööranud suurt rõhku küla heakorrale. 2010. aasta jaanipäevaks saadi valmis päris oma küün ning kolm aastat hiljem avati restaureerituna Anetsi tuulik.

Konkursi patroon, riigikogu esimees Eiki Nestor ütles, et tegelikult väärivad kõik külad esimest kohta, kuid siis poleks ju tegu konkursiga. «Külaliikumist edasi viivad naised ja mehed on aga ilma igasuguse kahtluseta eespool esimest kohta. Nad on hindamatud!»

Maapäeva avatuks kuulutanud president Toomas Hendrik Ilves rääkis oma kõnes ettevõtliku, ühtehoidva ja samas avatud ning salliva kogukonna tähtsusest ja rõhutas, et töökohtade olemasolu suurtest keskustest eemal, ettevõtluse arendamine, korralikult toimiv ja kättesaadav taristu on oluline selleks, et inimesed nii külasse kui väikelinna elama jääksid ning sinna ka elama tuleksid.

Riigipea märkis ka, et eduka kogukonna ja riigi üks tugevusi on oskus teisi kuulata ning oskus dialoogi pidada. «Ma olen veendunud, et kui Eesti tahab kesta, siis tuleb suhtuda austusega teiste arvamusse ja põlgusega kõigesse, mis haavavalt üleolev ja haiget tegevalt ülbe. Kurjust ja viha ei saa sallida, sest nii hävitaksime vabadust ja takistaksime vaba sõna levikut. Vihale toetuv ühiskond ei saaks olla kestev ja edukas,» lisas president Ilves. 

Iga maakonna Aasta küla nominent sai riigikogu esimehelt kingiks kella, kuhu on graveeritud riigikogu logo ja teisele küljele maakond. Kingitud kellad sarnanevad riigikogu istungitesaalis olevale kellale, mida helistades saab koosolekut alustada, kutsuda inimesi korrale või tähelepanu äratada.

Europarlamendi saadik Kaja Kallas andis Aasta küla kandidaatide esindajatele üle kutse külastada kevadel 2016 Euroopa parlamenti Brüsselis.

Oma auhinnad küladele andsid üle ka põllumajandusministeerium, MTÜ Eesti Maaturism, maamajanduse infokeskus, Eesti Linnade Liit, Lipuvabrik, Eesti Pagar ja Maaleht.

Aasta küla kandidaadi panid välja kõik Eesti 15 maakonda, tunnustades seeläbi neid külasid, kus kogukonna ettevõtlikkus ja ühistegevus on andnud kõige nähtavamaid ja edasiviivamaid tulemusi. Aasta Küla valimise kutsus aastal 2005 ellu külaliikumine Kodukant.

7. augustil avatud XI Maapäev kestab pühapäevani, hõlmates endas nii tõsist kui ka meelelahutuslikumat poolt. Laupäeval tegeldakse Eesti külade sõnumi koostamisega Euroopale ja Eestile; toimuvad arutelud teemal õppiv küla, turvalisus, tööhõive, linna- ja maakogukondade ning rahvusvaheline koostöö.

Pühapäeval on Maapäev avatud kõigile avatud. Võimalik on tutvuda Eesti maakondade väljapanekutega, osta kohalike tegijate käsitööd ning osaleda käsitöötubades ja õpikodades.

Tagasi üles