Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Urmas Reinsalu hinnangul peab kütteperioodil kütte väljalülitamine olema kõige viimane abinõu.
Reinsalu: eeskujuliku maksekäitumisega koduomanike huve tuleb paremini kaitsta
19. oktoober 2010, 17:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu sotsiaalkomisjon vaagis täna soojus-, gaasi-, elektri- või veevarustuse katkestamisega seotud küsimusi ning muuhulgas arutati ka seda, kuidas vältida maksevõimetuse kujunemist korteriühistutel selliseks, et kütteperioodil lülitatakse küte välja, mille tagajärjel kannatavad ka heausksed korteriomanikud, kes on oma kohustused täitnud.
Urmas Reinsalu sõnul on probleem mitmetahuline. Esiteks on küsimus tsiviilõiguslik ning puudutab ühistu tõhusat toimimist ning nõuete õigeaegset täitmist. Lisaks on probleemil sotsiaalne, tervisekaitseline ning ehitustehniline aspekt.
«Üldpõhimõtteks jääb, et korteriomanik tasub oma kohustuste eest,» ütles Reinsalu Postimees.ee´le. Kütteperioodil kütte väljalülitamine peab tema sõnul olema viimane abinõu ning eeskujuliku maksekäitumisega koduomaniku huvid peavad olema kaitstud.
Reinsalu sõnul vajavad ülevaatamist teenuse osutamise katkestamisest etteteatamise tähtajad. «Õnneks võttis riigikogu kevadisel istungjärgul vastu seaduse, millega pikendati kaugkütte väljalülitamise tähtaega 7 päevalt 90 päevani,» märkis ta.
Reinsalu hinnangul on mõistlik teha esilekerkinud probleemidest memorandum ning saata see kõigile osalistele, et kavandada võimalikku tegevust olukorra lahendamiseks. «Kõige valusam küsimus ongi see, kuidas lahendada probleemseid olukordi nii, et löögi alla ei satuks heausksed inimesed,» lisas ta.
Reinsalu hinnangul tuleks vastavad seadused uuesti üle vaadata ning neid vastavalt vajadusele täiendada.