Eestimaa Rahvuste Ühenduse aupresident, eestitatarlane Timur Seifullen mõistab ettepanekut keelata nägu katvad riietusesemed, kuid peab burka-küsimust siiski teisejärguliseks. Pagulaste sissetoomisega on tema sõnul seotud hoopis suuremad probleemid.
Timur Seifullen: burka kandmine on paljudele inimestele häiriv
10. august 2015, 14:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna tegi möödunud nädalal valitsuse kabinetinõupidamisel ettepaneku kehtestada Eestis burkade ja muude nägu varjavate riietusesemete kandmise keeld avalikus ruumis, et ennetada teistes Euroopa riikides tekkinud probleeme.
Enne vestles Tsahkna antud teemal ka Timur Seifulleniga. «Ütlesin talle, et minu teada ei ole burkakandmise kohustust koraanis kirjas. Seal on selgelt öeldud, et kaetud peavad olema juuksed, aga mitte kuskil pole öeldud, et ka nägu peab olema kaetud,» ütles Seifullen Postimehele.
«Kuivõrd burkat kuskil rohkem või vähem kantakse, on sellega umbes nii, nagu rahvariietega. Suuremal määral on see küll traditsioon, aga ikkagi isetegevuslik,» lisas ta.
Küsimusele, kas traditsioonilised nägu varjavad peakatted tuleks seadusega keelata, vastas Seifullen, et need on alati kohalikke inimesi häirinud nii Euroopas kui ka Ühendriikides. «Lepitakse jõuluvanade, nääritaatide ja maskottidega spordiväljakutel, aga burka kandmist võetakse Euroopas tihti tülinorimisena. Burka kandmine on nagu selline jõuline etteaste, mingisugune püüe rõhutatult välja näidata oma erinevust. Paljudele inimestele mõjub see lihtsalt halvasti,» rääkis ta.
Samas tõdes Seifullen, et «kogu see pagulaste üheaegne massiline sissetoomine on seotud palju suuremate probleemidega kui burkad».
«Probleem ei ole üksnes burkades, vaid ka näiteks selles, et need islamiusku tüdrukud ei saa võimlemistunnis käia, sest nende keha peab olema kaetud. Igal pool on omad tavad ja need asjad tuleks seadusega paika panna,» märkis ta. «Seadusraamistikud tuleb aga paika panna õigeaegselt, mitte nii, et võetakse pagulased vastu ja alles siis hakatakse nende järgi seadusi väänama. Selles mõttes on asjade ette korrigeerimine igal juhul õige, et teema oleks algusest peale selge ja läbi räägitud,» lisas ta.
Taolistes küsimustes toetutakse tema sõnul tihti inimõigustele. «Mina elan Eestis ega hakka endale küünarnukkidega ruumi tegema ja inimõigustele toetuma. Meil on siin ka suur vene kogukond, kes leiab, et eesti keele oskus on nende inimõiguste rikkumine. Selliseid pretsedente ei ole juurde vaja,» leidis Seifullen.
Valitsuskabinet on andnud justiitsministeeriumile ülesande analüüsida erineva kultuuritaustaga lõimumisega seotud probleeme. Ühe konkreetse ettepanekuna käis Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimees Margus Tsahkna välja nägu katva riietuse, nagu burka või niqaab, keelamise.