Ajal, mil Saaremaal asuva Aste asula kohal leviv seavirtsahõng põhjustab osale kohalikest meelehärmi, püüavad teised spetsiifilise lõhna vastu leplikud olla.
Seavirtsahõng tekitab vastakaid arvamusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See on selline ving, et oi-oi oi,» kirjeldas Aste elanik Arvo (nimi muudetud) Meie Maale asula õhus levivat «odööri», lisades, et sõltuvalt tuule suunast tungivat hais tuppa lausa kinniste akende kaudu.
Samas märkis Arvo, et ebameeldiv lõhn on kujunenud Astes elades tavapäraseks ja ilmselt selle tekitaja vastu elanike hammas ei hakka. Asulas põhjustab ebameeldivat lõhna Pähkla sigala, kust seavirts veetakse Aste ümbruses asuvatele rohumaadele ja põldudele.
Viimastel päevadel Astes samuti seavirtsa haisu tundnud Leida möönis, et on aeg-ajalt õhus lenduva sealäga tunnusaroomiga leppinud ning haisuga võitlusse ei asu.
Elupõlise astelase Silvi hinnangul polevat hais asula kohal aga sugugi hull ning tema meelest pole sellest mõtet probleemi teha: «Ega virtsa põldudele pidevalt panda,» osutas Silvi. «Põllumehest tuleb ometi aru saada, tema tahab põldu väetada ja sealt saaki saada,» avaldas Silvi ja lisas, et neil päevil, kui kodukohas levib virtsahõng, jätab ta aknad lihtsalt suletuks.
Aste lähedusse jääva osaühingu Saare Peekon Pähkla sigala juhi Raul Maripuu selgitusel viivad nemad virtsa vastavalt kinnitatud laotuskavale põldudele ja rohumaadele. «Kuhu see virts siis mujale pannakse?» huvitus Maripuu. «Kui inimesele see ei meeldi, mingu linna elama. Olgu seal ja ärgu segagu maainimeste elu,» lausus Maripuu.