Sepper: soolise võrdõiguslikkuse edendamine ei ole valitsustelt pälvinud olulist tähelepanu

Mari-Liis Sepper.

FOTO: Tairo Lutter / Postimees

Riigikontrolör Alar Karist külastas täna võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper, et arutada riigikontrolli võimaluste üle auditeerida riigi soolise võrdõiguslikkuse poliitika tulemuslikkust.

Volinik avaldas muret asjaolu üle, et Eestis ei ole soolise võrdõiguslikkuse edendamine valitsustelt pälvinud olulist tähelepanu. Siiani ei ole valdkondlikku arengukava, tegevuskava, pole seatud selgeid riiklikke eesmärke, mis võimaldaksid hinnata selle poliitikavaldkonna tulemuslikkust, seisis riigikontrolli pressiteates.

Samas on Eestil rahvusvaheliste konventsioonide, Euroopa Liidu õiguse ja riigisisese õiguse järgi kohustus soolist võrdõiguslikkust ja võrdset kohtlemist edendada. «Eesti valitsuste tegevus ja positsioon soolise võrdõiguslikkuse edendamisel ei ole olnud süsteemne ega järjepidev. Riigieelarve strateegia kontekstis on toimunud alates 2004. aastast soolise võrdõiguslikkuse kui valdkonna mainimisel aga hoopis tagasiminek,» nentis volinik.

Volinik tõi välja mitmed konkreetsed valdkonnad, kus oleks Eestis jõuliselt vaja võrdõiguslikkust edendada – näiteks naiste juurdepääs otsustustasandile ehk nende vähene osakaal juhtide hulgas.

See ei tähenda tema kinnitusel aga seda, et kvalifikatsiooninõuded kuskile ära kaoks ja peaks hakkama ebakompetentseid kandidaate edutama ainuüksi seepärast, et nad on naised. «Küll aga on oluline, et näiteks avalikkust puudutavaid otsuseid tegevates kogudes oleks enam-vähem võrdselt esindatud mõlemast soost inimesed. Sooline tasakaal ehk ühiskonna soolise koosseisu peegeldumine kogude isikkoosseisus lisab nende otsustele legitiimust,» kinnitas volinik.

Mari-Liis Sepper tõi riigikontrolöriga kohtudes kohest tegutsemist vajavate probleemidena soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas välja ka majandusliku ebavõrduse, soolise palgalõhe, samuti tööturu soolise segregatsiooni. Maast madalast sisse harjutatud soorolli stereotüübid mõjutavad seda, et teatud tegevusaladel töötavad peamiselt mehed, teisal on ülekaalus naised. Samuti tõi võrdõigusvolinik esile suure erinevuse Eesti meeste ja naiste keskmise oodatava eluea vahel.

Võrdõigusvolinik palus riigikontrolöri kaaluda riigikontrolli võimalusi erinevates auditites vaadelda ka soolise võrdõiguslikkuse edendamise komponenti.

Riigikontrolör Alar Karis nentis, et soolise võrdõiguslikkuse probleemidesse Eestis ei tohiks suhtuda üleolevalt ega neid ignoreerida, sest need eksisteerivad reaalselt. «Samas on vaja riiklikul tasandil olukorra parandamiseks kavandatavad sammud hoolikalt läbi mõelda, sest vindi ülekeeramine võib viia teema naeruvääristamiseni,» sõnas Karis.

Ta lisas, et eraldi soolise võrdõiguslikkuse arengukava olemasolu võib kahtlemata olla abiks, kuid ei ole iseenesest mingiks garantiiks, et valdkonnas ka reaalset midagi ära tehakse ja mõni probleem lahendatakse.

Karis nentis, et riigikontroll ei sekku poliitikasse ja konkreetsete arengueesmärkide seadmine soolise võrdõiguslikkuse edendamisel on selgelt poliitilise tasandi teema. Küll aga saab amet auditeerida seatud eesmärkide täitmist.

Riigikontrolöri hinnangul saab eri aspektidest analüüsida ka seda, kuidas soolise võrdõiguslikkuse edendamisega saaks tuua kasu Eesti majandusarengule. «Riigikontroll on mitmetes auditites uurinud tööturgu puudutavaid küsimusi. Soolistest teguritest lähtuva segregatsiooni mõju majandusele väärib kindlasti tähelepanu,» nentis Alar Karis.

Loe ka neid

Tagasi üles