Meri, varjud ja hülgeolevused

Marite H. Butkaite
, teatrikriitik ja dramaturg
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Visuaalteater Viinistul. Hülgenaine Selki (Shannon Quinn) ja Mattias (Rauno Kaibiainen).
Visuaalteater Viinistul. Hülgenaine Selki (Shannon Quinn) ja Mattias (Rauno Kaibiainen). Foto: Helen Rekkor

Augustis toimuvad Viinistul Helen Rekkori lavastatud visuaalteatriõhtud, mis koosnevad kahest eraldiseisvast, kuid koos töötavast lavastusest. «Üle vee» on nimetatud Eesti esimeseks varjuteatrilavastuseks ja nomineeritud teatri aastaauhindade jagamisel Salme Reegi nimelisele preemiale. «Laineid lausudes» on spetsiaalselt Viinistu rannakuuri seatud ja heidab pilgu rannarahvastel esinevale legendile hülgeolevustest.

Vabal Laval mängitud «Üle vee» sobib ideaalselt uude mängukohta katlamajas. Mere lähedus ja lavastuse temaatika haakuvad nagu kala ja vesi. Kolmeks postkaardiks jaotatud ekraanil liiguvad varjud ja maastikud, mille kaudu jutustatakse dokumentaalse ainese põhjal sündinud lugu. Varje helindab kirjavahetus algaja meremehe Jaanuse (Rauno Kaibiainen) ja tema õe (Liisa Taul) vahel, mis annab edasi mineja ja jääja tundeid, igatsemisi, mõtteid, arenemist ja pettumusi.

«Üle vee» on teistmoodi teatrikeelega lavastus, mis sobib igale eale ja on sobilik vaatamine nii suurele kui ka väikesele. Heli, värvid ja liikuvad varjud äratavad sees üles tunde, mis võis olla esivanematel videvikus rehetares lugusid jutustades ja seintele kätevarje tehes. Lavastusest on varem pikemalt kirjutatud mitmes väljaandes, nii et keskendun uuslavastusele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles