Euroopa Üliõpilasliidu aseesimees: kas Eestisse oodatakse tõesti ainult talente?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

FOTO: SCANPIX

Brüsselis elav Euroopa Üliõpilasliidu aseesimees Allan Päll usub, et ainus viis muuta Eesti atraktiivseks oma välismaale lahkunud talentidele ja ka kõikidele teistele, on jätkata avatuse suunal.

Päll lahkus Eestis, kuna ei leidnud endale sobivat magistriprogrammi. «Meie kõrgharidussüsteem pole maailmale just kõige avatum ja ma arvan, et see on sügavalt seotud ühiskonnaga üldiselt,» sõnas ta.

Pälli hinnangul on Eesti sügavalt kartlik ühiskond ning see väljendub tõrjuvas ja liialt skeptilises suhtumises ja ükskõiksuses. «Üheks ehedamaks näiteks on väga raske integratsiooniprotsess, eestlaste ja venelaste erinev toetus parteidele, samuti segregatsiooni eelistav põhiharidussüsteem, palgavahed meeste ja naiste vahel jne,» selgitas ta.

Samas usub noormees, et kui ta suudab tulevikus leida endale Eestis sellise töö, kus ta saaks rakendada välismaal omandatud õppe- ja elukogemusi, võiks ta kodumaale naasta küll.

Olles aktiivne üliõpilasliikumises, on Päll enda sõnul näinud ka teisi probleeme - näiteks et Eesti kodanikuühiskond on alles lapsekingades, kus pole keeruline meelitada mitukümmend tuhat inimest prügi korjama, aga drastiliste muutuste ning õiguste rikkumise puhul, mida võis tema sõnul tunnetada riigieelarve kärpimisel, on inimesi keeruline mobiliseerida.

Sellest hoolimata usub Päll, et optimismi jätkub ning edusammud on nähtavad. «Näiteks tundub mulle, et avalik diskussioon on valjenenud, kuigi see pole kindlasti kõigile käeulatuses ning osalejate ring piirdub omamoodi eliidiga,» arvas ta.

Vastates aga küsimusele, mis tooks talendid Eestisse tagasi, nentis Päll, et mitte miski. «Ma usun, et ainus viis Eesti ükskõik kelle kodumaana atraktiivseks saada, on jätkata avatuse suunal. Kui püstitada teema selliselt, et ootame oma talente tagasi, siis tekib küsimus, et kas neid eestlasi, kes pole talendid, ei oodatagi tagasi? Või kas talente, kes pole veel kunagi Eestis elanud, ei soovita? Või siis üldse kedagi uut?»

Pälli sõnul on pere, sõpruskond ning kodune kultuuri- ja keelekeskkond kindlasti olulised tegurid, kuid näiteks sotsiaal-majanduslikus arengus, mis on vajalik atraktiivse elukeskkonna loomisel, on oluline just avatus.

«Kõrgharidus peaks olema palju rahvusvahelisem, pakkuma rohkem võimalusi ja seda meie õppekavade siseselt. Jah, just eestimaalased ise on väliskogemuse head sissetoojad ja naasvatele tuleks pakkuda häid võimalusi, kuid siia võiks oodata ikkagi kõiki, kes tunnevad, et neil võiks miskit erilist sellele maale pakkuda olla,» rääkis mees.

Tagasi üles