Vene ajakirjanik: kohus mõistab Kohvri ilmselt 16 aastaks vangi

Oleg Kašin

FOTO: TASS / Scanpix

Tuntud Vene ajakirjaniku Oleg Kašini hinnangul mõistab Pihkva oblastikohus Eestist röövitud kaitsepolitseiniku Eston Kohvri homme tõenäoliselt 16 aastaks vangi, nagu nõudis prokurör, kuid ilmselt vahetatakse ta seejärel kiiresti välja mõne lääneriigis vangis oleva Vene spiooni vastu.

Kašin soovitas Postimehele antud intervjuus Eesti võimudel hakata juba praegu üle vaatama lääneriikides vangistatud Vene spioone, kuna peagi võib olla mõnda neist tarvis Eston Kohvri Venemaalt kättesaamiseks.

Millised on teie hinnangul Eston Kohvri väljavaated?

Kohvri süüasi on spiooniskandaal, mis on mõeldud eelkõige Eestile ja teiste lääneriikidele. Vene võimude eesmärk ei ole näidata venelastele, et meie seas jooksevad ringi Eesti spioonid, kuna hiljem oleks väga keeruline selgitada, miks Eston Kohver vabastati ja Eestile välja anti.

Ma olen veendunud, et Eston Kohver saab maksimaalse karistuse – 16 aastat. Kuid seda karistust ei hakka ta kandma Venemaal. Euroopa Liidu kodaniku vangishoidmine Venemaal on võimude jaoks paras peavalu. Arvan, et Kohvrile mõistetakse 16 aastat, kuid esimesel võimalusel vahetatakse ta välja. Asi pole selles, et Eston Kohver on eestlane, vaid selles, et tegemist on niinimetatud lääne tegelasega. Kõik toimub väga kiiresti. Võib-olla ei jõuta Kohvrit isegi kusagile kolooniasse saata ning ta on Pihkvas vanglas seni, kuni ta välja vahetatakse.

Tähtis on meeles pidada, et Pihkva kohtu otsus ei ole mingil moel seotud õiguse või kriminaalkoodeksiga, see on Venemaa võimude lahususe eripära. Kohtud kuulavad sageli presidendi administratsiooni või Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse FSB juhiseid, nagu ka praegusel juhul. Pole mõtet rääkida sellest, nagu oleks Eston Kohvril kohtus kaitse või et tal oleks võimalus saada maksimumist lühem vanglakaristus, kuna sellised asjad käivad paraku üle kohtu pea.

Milleks on sellist «näidishukkamist» tarvis?

Eesmärk on näidata Euroopa Liidule ja ka Washingtonile, et Venemaa on valmis paljuks. Kohvri juhtum on Venemaa jaoks võimalus katsetada piire, kui kaugele nad saavad minna, ilma et läänest järgneks terav vastulöök. Ametlik Venemaa on veendunud, et mitte ainult Eesti, vaid isegi Saksamaa, kõik on Washingtoni satelliidid, kes täidavad ookeani tagant tulevaid tellimusi.

Pihkvas nägime, et peale Eesti konsuli ei ilmutanud keegi kohtuprotsessi vastu erilist huvi, polnud näiteks allkirjade kogumist Eston Kohvri toetuseks. Seetõttu on Venemaal mingisse salajasse kaustikusse kirja pandud: «Ahaa, vaat seda me võime teha – tungida võõra riigi territooriumile ja röövida sealt inimesi.»

Meie politoloogide seas levib spekulatsioon, et sellise piiride kompamise äärmuslik vorm võib olla katse tekitada Narva piirkonda midagi Donetski rahvavabariigi taolist, aga ma ei pea seda võimalikuks, kuna tegemist oleks juba punase joone ületamisega. Kremlis antakse endale aru, et Eesti – see on NATO ja Euroopa Liit – ning parem on sellistesse konfliktidesse mitte sattuda. Kuid Venemaa on näidanud, et peab võimalikuks tekitada üksikisikute abil konflikte ega tunne mingit ebamugavust, kui Eesti väljendab sellise käitumise üle meelepaha.

Millest räägib Venemaa spiooniskandaalide ajalugu?

Vangide vahetamise standard pärineb Nikita Hruštšovi ajast, kui Ameerika lendur Francis Gary Powers vahetati välja Ameerikas tegutsenud Nõukogude spiooni Rudolf Abeli vastu. Sama lugu oli väikelennukiga Punasel väljakul maandunud noore sakslase Mathias Rustiga, kellele kohus määras 10–15 aastat vangistust (tegelikult mõisteti Rust vanglasse neljaks aastaks – toim), kuid kes aasta hiljem seoses Nõukogude Liidu ja Saksamaa suhete soojenemisega vabastati.

Venemaa vanglates istuvaid välismaalasi vahetatakse välja sageli ja seda tihti mitte nendes riikides asuvate vangide vastu, kust nad ise pärit on. Tegemist on keerulise skeemiga.

Kõige keerulisem valem oli kasutusel siis, kui Nõukogude dissident Vladimir Bukovski vahetati Ameerika Ühendriikide, Lääne-Euroopa riikide ja paljude teiste riikide vahendusel välja Tšiili kommunisti Luis Corvaláni vastu.

Ma annan Eesti võimudele soovituse: vaadake ringi, millised Vene spioonid istuvad lääne vanglates ja keda oleks võimalik Kohvri vastu välja vahetada. See on kõige reaalsem väljavaade Kohver Venemaalt kätte saada. Kõrgematesse kohtuastmetesse kaebamisel ei ole mingit mõtet, kuna kõik on juba niikuinii selge ja ette määratud.

Miks Brüssel vaikib? Mingit erilist rahvusvahelist reaktsiooni pole olnud.

Eestil ei vedanud, kuna praegu on Venemaa ja lääneriikide suhted kõige madalamas punktis pärast Nõukogude Liidu lagunemist. Lähiajal avalikustavad hollandlased Donbassis allatulistatud Malaisia reisilennuki juhtumi lõppraporti. See juhtum iseloomustab praegu ilmekalt Venemaa ja lääneriikide suhteid.  Euroopa, mis on hoolimata retoorikast viimastel aastakümnetel olnud huvitatud headest suhetest Venemaaga, kardab praegu neid suhteid taas tihendada. Vähemalt niimoodi praegu siit Moskvast tundub.

Eestile tuleb ainult kaasa tunda, kuna on selge, et kui minna ja öelda Euroopa Komisjonis, et rööviti Eesti kodanik, vastatakse: «Teate, praegu on väga raske aeg. Ootame veidi, äkki laheneb kõik iseenesest.» Selline on lääne poliitikute ebameeldiv pragmaatilisus.

Miks on Eston Kohvri kohtuprotsess nii salajane? Advokaadil keelati isegi pressiga suhelda.

See on Venemaa õigusemõistmise uus tava – «vana uus tava», mis on nõukogude ajast taas üle võetud. Kohvri juhtum ei ole tüüpiline kriminaalasi, kuna tavaliselt uurib kriminaalasja uurimiskomitee või politsei. FSB käes olev juhtum on kõrgendatud salastatuse astmega, kuna putinlikel aastatel on riigisaladust hakatud väga tõsiselt võtma.

Formaalselt on see põhjendatav riiklike huvide, terrorismivastase võitluse ja muu sellisega. Tegelikult on asi selles, et salastamine annab võimaluse igasugusteks manipulatsioonideks. Siin on tegemist Venemaa õigusemõistmise ebameeldiva eripäraga, mis puudutab viimasel aastal kõiki Vene kodanikke.

Selle aasta algusest peale on Venemaal toimunud mitu spionaažisüüdistusega kohtuprotsessi, neist paljud on seotud Ukrainaga – see on praegu Venemaa jaoks aktuaalne, konfliktne teema. Eston Kohvri juhtumiga põrkasite kokku tegeliku julgeolekuteenistusega.

Milleks on Venemaale üldse Eston Kohvri juhtumit tarvis?

Venemaale oli üllatuseks suhete järsk halvenemine lääneriikidega. Venemaa õpib selle uue külma sõja tingimustes, nad tahavad näha, milliste käikude peale näitavad lääneriigid rusikat või isegi nuga. Praegu käib jõupositsioonide paikapanek, kuid seda minimaalsetes mastaapides – Kohvri röövimine ei ole veel Narva pommitamine. See on vähim, mida Venemaa saab endale lubada. Pärast Eston Kohvrit võib järgmine olla mõni ameeriklane. Miks ka mitte?

* Ajakirjanik Oleg Kašin on sageli oma artiklites kritiseerinud Vene võimude tegevust. Ajalehes Kommersant töötades langes ta 2010. aasta novembris Moskvas oma kodu juures rünnaku ohvriks. Seni tabamata kurjategijad peksid teda jõhkralt. Ajakirjanik oli mitu päeva koomas ja talle tuli teha mitu operatsiooni. Kašin toibus vigastustest ning jätkas tegevust ajakirjanikuna.

Tagasi üles