Politoloogid: Venemaa kontrollib ja vallutab territooriume biopoliitika abil

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

FOTO: SCANPIX

Tartu Ülikooli Euroopa Liidu ja Vene uuringute keskuse poolt korraldatavas Ukraina-teemalises suvekoolis leiti, et Venemaa kasutab oma mõjusfääri laiendamiseks senisest uudsemaid ning tõhusamaid vahendeid, keskendudes territooriumide vallutamise asemel nendel elavate inimeste psühholoogilisele mõjutamisele. 

Tänapäeval ei vaadata suveräänset võimu ainult fikseeritud territoriaalsetes piirides, vaid läbi ühtsesse kultuuri, rahvusesse või väärtushinnangute gruppi kuuluvate inimeste meelsuse. Rahvusülikooli riigiteaduste instituudi külalisprofessor Andrey Makarychevi sõnul keskendub kogu Venemaa poliitiline tegevus seetõttu masside mõjutamisele ehk on biopoliitiline. Protsessi käigus püütakse kogu rahvastiku väärtushinnangud sarnaseks vormida ning tekitada neis ühtne «venelase» identiteet. «Nii imbub vene kultuur ka piiritaguste inimgruppide hulka ning nad hakkavad Venemaaga sidet tundma,» ütles ta.

 «Siin pole midagi tegemist majanduse ega institutsioonidega, vaid kõige keskmes on inimene, tema «turvalisuse» tagamine» rääkis ta, lisades et Venemaal sekkutakse järjest rohkem riiklike eesmärkide saavutamise nimel inimeste eraeludesse. «Varasemalt oli avalikul ja erasektoril väga suur vahe, kuid pärast Putini kolmanda ametiaja algust on see piir häguseks muutunud – riik dikteerib inimestele, milline on normaalne peremudel ning kui palju abielusid on kellelegi lubatud,» tõi Makarychev näiteid.

Ta lisas, et Putin kontrollib inimesi endiselt totalitaarsete vahendite abil, kuid tänapäeval on muutunud viis, kuidas seda läbi viiakse. «Režiim kaardistab inimeste harjumused ning selle, kuidas nad mõtlevad, et seda kõike hiljem enda huvides ja nende mõjutamise eesmärkidel ära kasutada. Inimesed ise aitavad Internetti kasutades ja sinna enda kohta informatsiooni laadides sellele kaasa,» selgitas ta.

Kui inimeste üle on nende mõttemaailma tungimise abil kontroll saavutatud ning rahvastiku mõjutamisviisid on teada, vormistatakse Makarychevi sõnul geopoliitilised ambitsioonid biopoliitiliste eesmärkidena. «See, et inimesed ja režiim mõtlevad samamoodi, on territoriaalsete eesmärkide saavutamisel tänapäeval väga tõhusaks kütuseks – alati saab öelda, et läheme omasid kaitsma,» lausus ta.

Gruusias inimesekeskne lähenemine toimis

Ühe biopoliitilise instrumendina näeb Makarychev vene passide jagamist teiste riikide elanikele. «Nii laiendab Putin maailmas oma mõjuvõimu, saades vajadusel humaansel viisil öelda, et seisab sõdu alustades eelkõige inimeste, mitte territooriumide eest,» selgitas ta. «Suveräänne võim on inimestesse pandud, neid kasutatakse selle teostamiseks ära,» sõnas Marychev.

Tema sõnul kasutati nimetatud biopoliitilist vahendit edukalt Gruusia sõja ettevalmistamisel: «Lõuna-Osseetidele anti vene pass ning öeldi, et Venemaa hoolitseb lihtsa inimese eest, maksab pensione ja pakub muid hüvesid, kuid vajadusel peab sealne elanik idanaabrile lojaalne olema,» märkis Makarychev.

Lisaks oskas Venemaa Makarychevi hinnangul oma eesmärkide saavutamise nimel osavalt ära kasutada Gruusia sarnast religioosset tausta. «Grusiinidel oli ühiskonnas trooja hobune, ortodoksi kirik aitas Venemaal luua grusiinide seas kuvandi, just kui kõik oleks ühiste väärtuste nimel väljas ning nii oli võimalik levitada ühtset vene identiteeti ja vaateid,» kirjeldas ta idanaabri osavust biopoliitika rakendamisel.

Euroopa toit kui võõra identiteedi esindaja

Makarychevi sõnul kuulub ühise venelase kuvandi juurde teiste, konkureerivate rahvuste alavääristamine. Seetõttu kasutab Putin kõiki võimalusi Euroopaga seonduva negatiivses valguses näitamiseks. Näitena toob ta Euroopa riikidest pärit toidu massilise hävitamise viimastel nädalatel. «Ühest küljest püüab Putin vene kodanikele näidata, et lääne toidu vastuvõtmine riikidelt, kes majandussanktsioonid kehtestas, on alandav, teisest küljest tahetakse lihtsas vene inimeses tekitada tunne, et kõik piiri taga asuv on küsitava väärtusega ning sellest tuleb eemale hoida,» arvas Makarychev.

Lääne toidu massiline hävitamine on abiks ka kollektiivse identiteedi kujundamisel. «Sellega edastatakse sõnum, et lääs on ebasõbralik, kelle eest tuleb end koos kaitsta, biopoliitiliselt püütakse öelda, et Venemaa kollektiivne keha on ohus ja ohtu põhjustavate tegurite suhtes tuleb end vajadusel mobiliseerida,» märkis Makarychev. Tema sõnul aitab niimoodi loodav eelarvamus venelasi «vaenulikest» riikidest eemal hoida ja seeläbi ei jõua nendeni ka Putini režiimiga vastuollu minev läänelik maailmapilt.

 Venemaa käitumise määrab minevik

Tartu Ülikooli Euroopa Liidu ja Venemaa uuringute professor Viacheslav Morozovi sõnul on Venemaa agressiivne läänesuunaline käitumine põhjustatud alaväärsuskompleksist, mille juured ulatuvad ajalukku, kapitalismi tekkeaegadesse.

 «Kapitalismi arenguga muutus maailm tõeliselt globaalseks, see tähendab vabaturumajandust ning tööjõu vaba liikumist, Venemaa jõudis kapitalismi aga oluliselt hiljem kui mitmed lääneriigid,» rääkis Morozov. «See tähendab, et Venemaa pidi mängima juba partnerite poolt loodud reeglite järgi ja sattus seetõttu haavatavasse positsiooni, » selgitas ta, lisades et idanaaber tunneb end ka tänapäeval teistest mahajäänumana ning on seetõttu ülereageeriv erinevate läänest tulevate nõuannete suhtes.

Morozovi hinnangul jääb Venemaale mõistmatuks, kuidas maavarade arvult niivõrd rikas riik saab oma partneritest mingilgi määral sõltuda ning seetõttu soovitakse igal sammul oma üleolekut näidata.

Eksperdi arvates ei oma oma käitumises alaväärsuskompleksist lähtuva Venemaa tulevik aga kuigi optimistlike väljavaateid. «Praegune süsteem on niivõrd mäda ja püsib ainult tänu sõjaväele ning Putinit ümbritsevatele oligarhidele,» ütles ta, lisades et ka praegused režiimi tugisambad hakkavad peagi lagunema. «Yakunini tagandamine Vene raudteejuhi kohalt tekitab oligarhides ebakindlust tuleviku suhtes, nad tunnevad, et ka nendega võidakse ühel hetkel nii käituda. »

Lisaks lagundavad Morozovi hinnangul Putini režiimi üha suurenevad sotsiaalsed lõhed ühiskonnas ning keskklassi ja äriinimeste seas pidevalt kasvav ebakindlus.

Tagasi üles