Ain Kaljurand - uhkest maahäärberist kaitsepolitsei hoole alla

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Ain Kaljurand

FOTO: Liis Treimann

Täna hommikul sõitis kümme aastat Tallinna Sadamat juhtinud Ain Kaljurand (50) Harjumaa Kuusalu valla Pudisoo küla häärberist tavapäraselt teele, et varakult tööle jõuda. Seal ootasid teda nagu veel viit Tallinna Sadama töötajat ees kaitsepolitsei ametnikud.

Edasi ei läinud tänane päev, nagu see kümme aastat on olnud: läbirääkimiste (mida Kaljurand ühes intervjuus on nimetatunud nauditavaks tegevuseks), koosolekute, ministrite ja riigisadama partneritega kohtumiste tähe all. Edasi jätkus sadamajuhi tööpäev niinimetatud töövarjude saatel.

Kaljurand ei ole kibelenud avalikule püünele. Kui Eesti Põllumajanduse Akadeemiast 1990. aastal mehaanikainseneri diplomi saanud mehest sai Eesti Raudtee turundusjuht pärast väheolulisi töökohti, oli ta isegi üllatunud niisuguse tööpakkumise üle. «Keskastme juht, kelle puhul on olnud selline tõus üllatav. Oskuslikult on ta suutnud end ümbritseda ka kuulekate soldatidega,» tõdes üks Kaljuranda kaua ja hästi tundev inimene.

Aga tõeline tippkarjäär oli alles ees: temast sai üks enimmakstud suure riigifirma juht. Möödunud sügisel, kui Kaljurand koos Allan Kiiliga nõukogu poolt taas sadama juhatust juhtima kinnitati, tõusis ka meeste palk 2500 euro võrra. Viimasel aastal on Kaljurand teeninud 8800 eurot kuus.

Tal läks ju hästi, palk oli hea, oleks võinud piisata, imestasid täna paljud ja lisasid, et Kaljurannast ei oleks küll osanud arvata, et ta aus mees pole. Korrektne, hea suhtlejana jätnud alati hea mulje, iseloomustasid mitmed ärimehed, kes olid hommikul mehe kinnipidamisest kuuldes hämmingus. Viisakas mees, kes leidis naise kohalikust rahvatantsurühmast, kus Kaljurand koos abikaasaga 15 aastat järjest siiamaani tantsimas käib.

Kaljuranna maakodu kaunis Pudisoo külas ei paista suurele teele. Eemalt paistab vaid vana punane majake ja üks suurem ja uus kiviehitis. Taluteele keerates, kust umbes kilomeeter mereni, hakkab kõrge heki tagant paistma veel üks maja, mis lähemalt vaadates osutub laia trepiga uhkeks häärberiks. Ümberringi aga hulk korralikult taastatud vanu taluhooneid lillepeenardega ja hoolitsetud õues. Korralik karjamõis, kui ajaloost vastet otsida. Kinnistusraamatu andmeil kuulub Kaljurannale Pudisoo külas ligi 30 hektarit maad.

Muu kinnisvara nii uhke pole. Tallinnas elasid Kaljurannad mõne tuttava mäletamist mööda kusagil lauluväljaku kandis, aga möödunud aastal ostis sadamajuht perele ligi sajaruutmeetrise korteri Kadriorus Koidula tänavale. Ühisomandis on Kaljurannal ka korter Tallinnas vabaõhumuuseumi lähistel uues kortermajas.

Üheski firmas Kaljurannal ametlike registrite järgi osalust pole – ta on vaid Tallinna Sadamaga seotud firmade nõukogudes.

Tagasi üles