Kui liikmesriigile appi ei minda, on NATOga kõik

Evelyn Kaldoja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel nädalal pakib Sven Sakkov veel oma kaitseministeeriumi kabinetis asju. Muuseas plaanib ta kaasa võtta ka taustal paistva stendi, kus peal nimekaardid kõigilt üritustelt, kus ta Eestit ja kaitseministeeriumi on esindanud.
Sel nädalal pakib Sven Sakkov veel oma kaitseministeeriumi kabinetis asju. Muuseas plaanib ta kaasa võtta ka taustal paistva stendi, kus peal nimekaardid kõigilt üritustelt, kus ta Eestit ja kaitseministeeriumi on esindanud. Foto: Mihkel Maripuu

Hämmastav, kuid 18 aastat kestnud karjääri jooksul kaitseministeeriumis valdavalt NATOga tegelenud Sven Sakkov meenutab seniajani erilise uhkusega 2004. aastal kirjutatud leheartiklit «Suund Põhjalale» ning rõõmustab, et me oleme alliansivälistele põhjanaabritele jõudnud lähemale kui iial varem.

«Kirjutasin, et Põhjala ja Balti riikide kaitsekoostöö peaks tasapisi sulanduma. Ja näed, 11 aastat hiljem me ikka samm-sammult liigume sellele lähemale,» kiidab Sakkov, kes 1. septembril suundub juhtima küberkaitsekeskust.

Pärast Ukraina kriisi puhkemist on silma jäänud seisukohti, et kui 2004. aastal valitsenuks praegune olukord, poleks Baltimaid NATOsse võetud. Kuivõrd oluliseks peate teie Eesti NATOsse pääsemise juures seda, et oli suhteliselt rahulik periood ning inimesed läänes üsna optimistlikud?

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles