Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve sügisene püügihooaeg lükkub edasi

Tiina Kaukvere
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnainspektsiooni korraldatud Peipsi järve võrkudest puhastamise kampaania käigus toodi kolme päevaga järvest välja 482 vana nakkevõrku, mille kogupikkus on umbes 34 kilomeetrit.
Keskkonnainspektsiooni korraldatud Peipsi järve võrkudest puhastamise kampaania käigus toodi kolme päevaga järvest välja 482 vana nakkevõrku, mille kogupikkus on umbes 34 kilomeetrit. Foto: Keskkonnainspektsioon

Keskkonnaminister kinnitas määrusega Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve ajutised püügikitsendused. Nakkevõrkude ja nootadega saab kala püüdma hakata tänavu 1. septembri asemel 15. septembrist.

Püügihooaja edasilükkumine tuleneb Eesti-Vene valitsuste vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalapüügi komisjoni kokkulepetest.

Nakkevõrkude ning põhja- ja pöörinoodaga püügi edasilükkamine on vajalik, et koha saavutaks vajaliku mõõdu.

Liigse püügikoormuse vältimiseks ei või kokkuleppe kohaselt kummalgi riigil olla noodapüügil 23 püügialuse kohta üle 700 sadamast väljumise ehk püügipäeva.

Eesti kaluritel on lubatud püüda nootadega kala 15. septembrist kuni 31. oktoobrini, selle aja jooksul peaks 23 laeval (20 põhjanooda- ja 3 pöörinoodalaeva) olema võimalik teha 700 väljumist.

Kui ahvena püügivõimalus ammendub enne 31. oktoobrit ning põllumajandusministeerium ahvenapüügi sulgeb, võivad põhja- ja pöörinoodad jätkata teatud tingimustel koha, haugi ja latika püüki. Mõrdade ja nakkevõrkudega Peipsi järvel kaldast kaugemal kui 1 km ning Lämmi- ja Pihkva järvel kaldast kaugemal kui 500 meetrit võib püüda kuni püügivõimaluste ammendumiseni.

2015. aasta teisel poolaastal ei oleks võimalik teostada põhja- ja pöörinoodaga püüki ahvenapüügi eesmärgil ilma koha alammõõtu vähendamata. Seega on alates 15. septembrist kuni ahvenapüügi peatamiseni Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel keelatud püüda koha, mille pikkus ninamiku tipust (suu suletud) kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni on väiksem kui 28 cm või pikkus ninamiku tipust (suu suletud) kuni sabauime lõpuni on väiksem kui 33 cm.

Kohavaru põhiosa moodustab 2009. aasta tugev põlvkond, kuid peenesilmalistes püünistes hakkab arvukalt esinema ka veel alammõdulise 2012. aasta põlvkonna kalu.

TÜ Eesti Mereinstituudi soovituse järgi kehtestatakse väiksem koha alammõõt ainult põhja- ja pöörinoodaga ahvenapüügi ajaks. Alamõõdulise koha väljapüük selgelt piiritletud ajavahemikul kohavaru oluliselt ei mõjuta, kuna teadlaste soovituste kohaselt on aastase lubatud saagi määramisel arvestatud väljapüükide hulka ka teatud hulk alamõõdulist kala. Proportsionaalselt igast vanuserühmast teatud koguse eemaldamine ei mõjuta varu olukorda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles