Häirekeskus: päästekorraldaja amet on muutunud atraktiivseks

Päästekorraldajad Ida häirekeskuses Jõhvis.

FOTO: AGNES AUS/VIRUMAA TEATAJA

Algaval õppeaastal asub Sisekaitseakadeemia päästekolledžis õppima 20 uut konkursiga häirekeskuse teenistusse võetud päästekorraldajat. Õppegrupp sai sel aastal täis varakult ja sobivaid kandidaate oli rohkem kui vastuvõtumaht võimaldas.

«Täna kooliteed alustavad 20 uut päästekorraldajat tulevad häirekeskusesse tööle järgmisel suvel, kui oleme juba üle aasta aidanud abivajajaid ühel hädaabinumbril,» ütles häirekeskuse peadirektor Janek Laev. Nimelt on Eestis käesoleva aasta veebruarist üks hädaabinumber 112, millelt saab lisaks päästjatele ja kiirabile kutsuda ka politseid.

«See on otsustava tähtsusega ja edukalt toimunud ümberkorraldus, mis muudab abi kutsumise inimesele lihtsamaks ja loob eeldused ka abi kiiremaks kohalejõudmiseks,» märkis Laev. «Uutel päästekorraldajatel on seega põnev ja vastutusrikas võimalus asuda tööle hädaabiteenuse kvalitatiivselt uues arengujärgus ning anda ka oma tööga panus hädaabi kättesaadavuse ja siseturvalisuse parandamisse Eestis.»

Kõik häirekeskuses ühel hädaabinumbril 112 kõnesid vastuvõtvad päästekorraldajad peavad ühtviisi hästi oskama töödelda kõiki hädaabiteateid. Ühele hädaabinumbrile 112 üleminekut ette valmistades on päästekorraldajaid Sisekaitseakadeemia kutseõppes juba alates 2011. aastast õpetatud täiendatud õppeprogrammi alusel, kus lisaks pääste ja kiirabi hädaabiteadetele õpitakse töötlema ka politsei hädaabikõnesid.

Õpe esmakordselt Tallinnas

Kui seni toimus päästekorraldajate õpe vaid SKA Väike-Maarja päästekoolis, siis sellest õppeaastast on õpe esmakordselt toodud Sisekaitseakadeemia päästekolledžisse Tallinnas.

«Leidsime uued päästekorraldajad sel aastal edukamalt kui varasematel aastatel,» sõnas Laev, kelle hinnangul on selle üheks oluliseks põhjuseks just õppe toomine Tallinna. «Kandidaate oli palju ning saime uue päästekorraldajate kursuse komplekteeritud kiiremini kui varem.»

Häirekeskuse peadirektori sõnul on muuhulgas rõõmustav seegi, et töötajate üheks heaks kasvulavaks on kujunenud  Ida-Virumaa sisekaitselist eelkutseõpet pakkuvad gümnaasiumid, kust tuli päästekorraldajaks mitmeid noori.

Uute päästekorraldajate seas on mitmeid, kellel on juba pereringis päästevaldkonnaga seotud elukutsete esindajaid ning see ongi neis huvi tekitanud. Karl Erik Lepik, kes on üks 20 uuest päästekorraldajast, ütles, et tema suguvõsas on palju neid, kes on olnud seotud päästevaldkonnaga.

Olulise tähtsusega töö

«Vanaisa oli omaaegse Harjumaa päästeameti esimene peadirektor, onu töötas päästjana, ema töötas kiirabis. Juba lasteaias tahtsin saada tuletõrjujaks,» märkis Karl Erik Lepik.

«Tulin päästekorraldajaks, sest see töö on kui mitte kõige tähtsam, siis väga tähtis osa päästeprotsessist. Hädaabikõnele vastav päästekorraldaja on esimene, kes aitab õnnetusse sattunud inimest ning tema tööst sõltub olulisel määral, kas inimese elu päästetakse,» selgitas noormees.

Hädaabinumbrile 112 tulevate teadete nõuetekohaseks töötlemiseks on lisaks erialastele teadmistele vajalik ka häirekeskuse kõrgtehnoloogiliste IT-vahenditega töötamise oskus ning üha olulisemaks muutub ka keelteoskus.

Häirekeskuse peadirektor Janek Laev sõnas, et uut õppeaastat ja sügishooaega häirekeskuse töös võib alustada teadmisega, et huvi päästekorraldaja ameti vastu on suurenenud ning õppima on minemas 20 hea eelneva kogemusega lootustandvat kolleegi.

«Sobivaid kandidaate oli rohkem kui õppegrupp vastu võtta võimaldas, mis näitab, et häirekeskus tööandjana on muutunud atraktiivseks,» lisas peadirektor.

Tagasi üles