Kuigi keskkonnaministeerium ei toeta sotside ettepanekut looduskaitsealale ehitatud ebaseaduslikud hooned sundkorras riigistada, tehakse trahvid märksa kõrgemaks.
Kaitsealadele ehitajaid hakatakse karmimalt trahvima
25. oktoober 2010, 00:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Keskkonnaministeerium emotsionaalselt pooldab sotside ettepanekut, aga arvestades praktilist elu ja meie juriidilist keskkonda, see ei sobi,» leidis keskkonnaminister Jaanus Tamkivi.
Sotsiaaldemokraatide fraktsioon esitas septembri lõpus riigikogule eelnõu, mille järgi saaks riik õiguse looduskaitsealale püstitatud ebaseaduslikud ehitised riigistada. Need võiks siis looduskaitse eesmärgil kasutusele võtta, sest lammutamine on tavaliselt keskkonnale kahjulikum.
Just viimase tõttu piirdubki praegune karistus omanikule üldjuhul vaid kuni 18 000-kroonise trahviga. See tähendab, et pärast tüütut jagelemist ametnikega ja pangaülekannet ei häiri vastvalminud maja ametlikult enam mitte kedagi.
«Tasuta sundvõõrandamine ei lähe ilmselt meie põhiseadusega kokku,» põhjendas Tamkivi. «Samas, sundvõõrandamise skeem on riigis olemas. See tähendab, et makstakse õiglane hind, aga ega me ei hakka neid maju ju välja ostma.»
Trahvile nulle juurde
Eestis on hooned võõrandamisel õiguslikus mõttes maaga koos, mistõttu tuleks välja osta ka see. Sotsiaaldemokraatide eelnõu hõlmab reservaati ja sihtkaitsevööndit. Neis on viimase viie aasta jooksul püstitatud kuus ebaseaduslikku ehitist. Kui sisse arvata ka teised kaitsealad, on 2008. aastast kuni tänavu augustini tuvastatud sellist 40 juhtumit.
«Peame tekitama olukorra, et neil, kes kavandavad selliseid ehitisi, kaoks isu ära,» sõnas keskkonnaminister ja lisas, et ministeeriumis valmib looduskaitseseaduse muudatus, mille järgi trahve suurendatakse.
Tamkivi sõnul peavad trahvid olema sellised, mis tõesti mõjuksid.
«Praegune 300 trahviühikut ehk 18 000 krooni ei pane neid (kaitsealale ehitajaid – toim) normaalses suunas mõtlema,» rääkis ta. «Minu isiklik arvamus on, et suurusjärk võiks olla kuni miljon krooni, ja sellele suurusjärgule ei ole ministeeriumis ka keegi vastu vaielnud.»
Tamkivi leidis, et kui majaehitus maakohas maksab paar miljonit krooni, siis nii suur trahv aitaks ehitusreeglite rikkumise vastu võidelda. Looduskaitseseaduse muudatuste projekt peaks valmima selle aasta lõpuks.
«See ei ole lahendus,» teatas sotsiaaldemokraatide nimel riigistamise eelnõu esitanud riigikogu liige Mark Soosaar ja tõi näiteks Pärnumaale Varbla valla sihtkaitsevööndisse jäävale Pihelgalaiule suvilakompleksi ehitanud ärimehe Olav Miili.
«Ta (Miil – toim) on tõenäoliselt miljardär. Mis see miljon krooni tal ära maksta ei ole?» lausus Soosaar.
Kuigi ärimees võis Varbla laidude maastikukaitsealal asuvale Pihelgalaiule ehitada vaid loomapidamishoone, sai ta vallalt ehitusloa siiski enamaks ja sinna kerkis ka tema suvekodu. See Postimehe poolt augustis avalikkuse ette toodud juhtum on ka üks seaduseelnõu esitamise põhjusi.
Arve omavalitsusele
Üheks näiteks probleemi ulatuse kohta tõi Soosaar veel Pärnumaal Tõstamaa vallas Manija saare lähedal paikneva asustamata Sorgu saare, kus on liikumiskeeld aprillist kuni septembrini. Seal olevat südasuvel korraldatud ilutulestikke ja laupäevaõhtuti põlenud lõkked.
Sotsiaaldemokraadist poliitik tõi eeskujuks Hispaania põhiseaduse, mis ütleb, et kui kultuuri- ja loodusväärtustega käiakse ümber ebaperemehelikult või neid kasutatakse üldiste huvide vastaselt, siis võib selle inimese võtta kriminaalvastutusele. Šveitsis võivat riik säärastele kohtadele ehitatud hooned kasutusele võtta. Ka Soosaar on seda meelt, et riigistatud hooned peaksid ikkagi olema teadlaste kasutuses.
Tema sõnul elasid kunagi Kihnu ümbruse laidudel suviti vanemad kihnlased, kes enam kala püüda ei jõudnud. Oli auasi saada nn laiu- ehk linnukuningaks ja seal korda hoida.
«Linnud harjuvad ühe inimesega ära, kui nad teavad, et ta nende pesi hoiab ja liiga ei tee. Nad on üsna targad,» sõnas Soosaar. Nii võiks kas või sellise süsteemi taastada ja panna need inimesed võõrandatud majadesse elama.
Kuigi majandus-, justiits- ja keskkonnaministeerium on riigistamise eelnõu kritiseerinud, ei usu Soosaar, et eelnõu tagasi lükatakse – kui asi õiguslikult välja ei vea, tehakse see ringi.
Tema sõnul võib minna ka tavapärast sundvõõrandamise teed, mis tähendab, et omanikule tuleb õiglast hinda maksta, aga sel juhul peaks riik esitama arve sellele, kelle süül sai asi sündida. Pihelgalaiu puhul andis ehitusloa Varbla vallavalitsus.
Ministeeriumid riigistamise vastu
• Sotsiaaldemokraatide eelnõu järgi võiks valitsuse otsusega loodusreservaati või sihtkaitsevööndisse ebaseaduslikult ehitatud rajatise võtta riigi omandisse selle omanikule kompensatsiooni maksmata.
• See oleks lubatud juhul, kui ehitist või rajatist on võimalik kasutada teaduslikul eesmärgil või muudest üldistest huvidest lähtudes. Teistel juhtudel ebaseaduslik ehitis või rajatis likvideeritaks.
• Justiitsministeerium leiab, et vara sundvõõrandamine vara väärtusega mõistlikus seoses olevat hüvitist maksmata on ebaproportsionaalne sekkumine isiku omandiõigusesse.
• Keskkonnaministeeriumi kinnitusel tekitab probleeme see, et ehitist on võimalik võõrandada vaid koos kinnisasjaga, millel ehitis asub.
• Ka majandusministeerium ei poolda eelnõu.
Allikas: keskkonnaministeerium