Tarand: erakonnad jätkavad ettevõtetelt raha väljapressimist

Kaarel Tarand

FOTO: Toomas Huik / Postimees

Erakondade rahastamise järelevalvekomisjoni (ERJK) aseesimehe Kaarel Tarandi sõnul näitab Tallinna Sadama juhtum selgelt, et erakonnad jätkavad ettevõtete rüüstamist ja sealt raha väljapressimist.

«Mäletatavasti lubasid erakonnad 2003. aastal üksmeelselt, et nad lõpetavad ettevõtete kiusamise ja korruptiivse tegevuse ära, kui parteid viiakse riigieelarvelisele ülalpidamisele. Nii ka juhtus. Nüüd on täiesti ilmne, et erakonnad ei ole seda lubadust pidanud ja on kogu selle aja jätkanud ettevõtete rüüstamist, sealt raha väljapressimist ja korruptiivset tegevust,» ütles Tarand tänases Postimehes ilmunud artiklit kommenteerides.

Tarandi sõnul on erakonnad saanud alates 2003. aastast riigieelarvest kokku umbes 70 miljonit eurot. «Kuna nad pole omalt poolt sõna pidanud, peaksid 70 miljonit riigile tagasi maksma. Selle raha eest saaks teha midagi mõistlikku,» lausus Tarand.

ERJK aseesimehe sõnul oleksid praegu avalikkuse ette jõudnud episoodid justkui jätkuks Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei (NLKP) ajaloole, kui parteilased üksteise kõrisid närisid ja üksteist üles andsid.

«Selles ei ole midagi uut ja iseäralikku, see näitab, et nõukogude võimu pärilikud siirded on endiselt meie poliitikas alles. Sellega tegelevad praegu noored inimesed, kellel ei õnnestunud omal ajal sünniaasta tõttu NLKPsse kuuluda. Aga põhimõttelised käitumismustrid on samad. Kui vahetada ära nimed ja aastad, võiks täitsa rahulikult kuulata David Vseviovi saadet «Müstiline Venemaa», kui enam-vähem täpset Eesti parteielu kirjeldust,» sõnas Tarand.

Tarandi hinnangul on praegu avalikkuse ette jõudnu vaid jäämäe tipp.

«Faktid kogunevad tasapisi ja ma arvan, et kui praegust mängu õigesti mängida, siis me saame siit palju suurema ja ühiskonnale kasulikuma kaasuse kokku kui eelmise parteide rahastamisskandaali korral. Tõendusmaterjali puudumisel läks Silver Meikari väikesest piiksatusest üsna ruttu õhk välja,» rääkis Tarand.

Tema sõnul on praegu kindlasti tarvis ka ajakirjanduse visa järjekindlust selle teemaga tegelemisel. «Peaasi, et Tallinna Sadamaga seonduvat ei unustataks uute teemade pealetulekul ära. Siis tulevad parteilased kokku, peavad peenikest naeru ja jätkavad vanas vaimus,» ütles ta.

Erakondade rahastamise järelevalvekomisjonil ei ole Tarandi sõnul Tallinna Sadama juhtumi puhul eriti volitusi midagi uurida.

«Erakondade rahastamise järelevalvekomisjon on ainult väga kitsaste volituspiiridega haldusorgan. Kui asi puudutab kriminaalset maailma, siis ei ole see enam meie pädevusala. Kui näiteks kohus on langetanud otsuse, et musta päritoluga raha tuli erakonda, siis me saame omalt poolt öelda, et keelatud annetus tuleb maksta riigieelarvesse,» ütles Tarand.

Tema sõnul on ERJK tegevusel loodetavasti mõju erakondade tulevikukäitumisele.

«Viimase paari-kolme aasta jooksul on erakondade rahaline aruandlus ja tegevuse võrreldavus oluliselt suurenenud vähemalt selle raha osas, mida nad ise legaalseks rahaks peavad. Teatud analoogiate põhjal saab teha oletusi, kas kellelegi on kõrval veel musti tulusid. Pilt näitab, et Eestis ei ole teisi majanduskäitumises niivõrd põhimõttelagedaid süüdimatuid organisatsioone, kui seda on erakonnad. Nad võtavad südamerahus katteta laenu, ei maksa firmadele arveid ära. Need inimesed, kes õpetavad oma retoorikas säästlikku eluviisi, tuleks finantsotsuste tegemisest väga kaugel hoida,» rääkis Tarand.

Tagasi üles