Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rait Maruste, 26. mai 2015
«Head kolleegid. Olukord, kus omanik on riik – Tallinna Sadam, vedaja Tallinna Sadam ja operaator on Tallinna Sadam – ei ole isegi enam mitte riigikapitalism, vaid puhas sotsialistlik majandus. Kui keegi teab, kus siin on vabaturumajandus ja liberalism, siis palun andke teada. Rait»
Remo Holsmer, 26. mai 2015
«Tere. Selgitan, miks otsustas Tallinna Sadama (TS) nõukogu hakata ise praamidega opereerima. Vähemalt esialgu. Arutasime seda täna põhjalikult ja on nii poolt- kui vastuargumente. Päris kindlasti pole see nii must-valge valik, nagu Rait kirjutab. Oleks vaid nii lihtne. Otsus puudutab laevapere ja meeskonna komplekteerimist, mitte toitlustamist, piletimüügisüsteemi ja muid toetavaid tegevusi laevadel.
1. Vastutus. Eestimaal on liikumas päris palju ekspertiisi selle kohta, et praamid järgmise aasta sügiseks kohale ei jõua. Selle info paljundamisel on oma eesmärgid. Arusaadav. TS kohustuseks on aga tagada 2016. aasta oktoobrist praamiliiklus mandri ja saarte vahel ning kui midagi kuskil loksub, siis vastutab TS, mitte keegi teine. Eksimisruumi ei ole. Ei laevade õigeaegse kohale jõudmise ega ka teenuse kvaliteedi osas. Viimasele on praegune operaator kõrged standardid seadnud.
2. Võimalik hankerisk. TS praamide operaatorhankele tuleks ilmselt olemasoleva vedaja ja ka Kihnu Veeteed. Võib-olla keegi veel. /.../
3. Raha ja läbipaistvus. /.../ TS esitas sügisel oma parima teadmise juures MKMi (majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi – toim) hankele pakkumise, kui palju laevade igapäevane opereerimine ja praamid ise maksma lähevad. Nendesse piiridesse peame mahtuma. Kuna see on TSi jaoks uus tegevusvaldkond, siis on täitsa liberaalne saada täpselt aru kulude struktuurist. Iga raha lugev omanik tahab seda teada. Ja olgem ausad, erinevalt praegusest operaatorist TS neid kulusid sendi täpsusega lõpuni ei tea. Me aimame.
4. Vaba turumajandus. Rõhutasin seda ka nõukogus, et ise opereerimine pole eesmärk omaette või dogma. Kui TSi jaoks on reaalne kulude tase teada (analoogne on olnud lähenemine ka Elroni rongidega), siis võiksime teha näiteks 2–3 aasta pärast hanke saamaks teada, kas turult on võimalik saada veelgi parema hinnaga teenus. /.../
Remo»
Üldisem väljavõte
Leedo: ma ei maksa poliitikas kellelegi
Väljavõte ettevõtja Vjatšeslav Leedo usutlusest 22. augusti Postimehes
«Meie oleks võinud kõigis asjades kokku leppida. Oli vaid üks tingimus: peame jääma sõltumatuks ja iseseisvaks. Paljud ei usu, et ma ei ole mitte kellelegi poliitikas maksnud (altkäemaksu – R. B.). Olen välja teinud, nendega suhelnud, pidu pidanud, kuid maksnud ma pole. Ma võin tuttavatele raha laenata, kuid ma ei maksa ühelegi parteile midagi. See, et me kunagi Keskerakonda ja Reformi toetasime, oli 16–17 aastat tagasi. Ja ka siis toetasin ma inimesi, keda tundsin ja kellesse uskusin, et nad viivad Eesti elu edasi. Ma ei ole nõus andma raha lihtsalt selleks, et mingit erakonda toetada. Need asjad muutuvad ajas. Kui sa seod end ära ühega, siis tuleb võimule teine. Jah, mul on küljes Savisaare sõbra silt. Ma ei eita, et ma suhtlen temaga. Võin talle alati välja teha ja oma kodus vastu võtta. Milles küsimus? Aga ma olen seda meelt, et oma professionaalsust peame näitama tööga, mitte poliitikasse viidud rahaga. See oli selles loos kõige põhilisem asi. Me olime kõigi muude variantidega ääre peal: laevade müügiga, rentimisega, laevade Tallinna sadamale… Ühesõnaga kõigega. Aga teatud momendil tekib üks küsimus ja kui sa seda ära ei lahenda, jääbki kõik edaspidine ära. Siin Saksamaal (Leedo uuel laevaliinil – R. B.) pole meilt mitte keegi mitte midagi sellist küsinud, isegi vihjeid ei tehta.»