Välisministeeriumi tellitud TNS Emori uuringu kohaselt leiab 74 protsenti elanikest ja 98 protsenti arvamusliidritest, et Eesti peaks vaesemaid ja vähemarenenud riike abistama.
Uuring: 74 protsenti Eesti elanikest toetab teiste riikide abistamist
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
8. september 2015, 13:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seejuures 19 protsenti elanikest leiavad, et abistada tuleb kindlasti, 55 protsenti leiavad, et pigem tuleks aidata.
Välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostöö osakonna peadirektor Jüri Seilenthal ütles, et selline tulemus on rõõmustav.
„Kui lugeda pressi ja kommentaariumi, siis jääb mulje, et see on mingi vähemuste seisukoht. Vastupidi, see on tugeva enamuse seisukoht,” ütles ta.
23 protsenti elanikest leiavad, et abistada ei tuleks ning 3 protsendil puudub arvamus.
Abistamist toetavad eelkõige naised, eestlased, kõrgharidusega inimesed, juhid, tippspetsialistid, õpilased, üliõpilased ja kõrgema sissetulekuga inimesed. Neid, kes leiavad, et teisi riike pole vaja abistada, on rohkem meeste, muust rahvusest inimeste ja madalama sissetulekuga inimeste seas.
Elanikud leiavad, et ennekõike peaks abistama Ida-Euroopa (39%) ja Aafrika riike (39%).
Nii elanikkonna kui ka arvamusliidrite hinnangul peaks Eesti abistama eelkõige Ukrainat (vastavalt 29% ja 34%).
2008. aastal arvas 76 protsenti, et arengumaid tuleks abistada.
80 protsenti abistaks ise
Need, kes leiavad, et abistama peaks, arvavad, et see on arenenud riigi kohus (31 protsenti), moraalne kohus (31%), et abi vajavaid inimesi on vaja aidata (33%), et see aitab kaasa rahvusvahelise julgeoleku ja rahu tagamisele (26%), aitab pidurdada haiguseid (25%), parandab naiste ja laste olukorda (21%), aitab ennetada illegaalset immigratsiooni (19%), tõstab rahvusvahelist mainet (19%) jne.
Need, kes on abistamise vastu arvavad, et ennekõike tuleks keskenduda Eesti vaestele (76%). Samuti arvatakse, et meil ei ole piisavalt vahendeid (18%).
80 protsenti vastajatest ütlesid, et abistaks ka ise. Seejuures 47 protsenti on valmis abistama tehes mitterahalisi annetusi (toit, riided, tarbeesemed). 31 protsenti toetab ostes õiglase kaubanduse tooteid. 27 protsenti on abistanud või on valmis abistama rahaliselt ning 18 protsenti töö või teadmistega.
16 protsenti ei ole valmis midagi tegema.
TNS Emor viis uuringu läbi tänavu kevadel 1000 Eesti elaniku seas vanuses 15 kuni 74 aastat. Lisaks osales uuringus 50 arvamusliidrit (riigikogu liikmed, nõunikud, ministeeriumi ametnikud, erakondade juhatuste liikmed, ajakirjanikud, kolmanda sektori töötajad).