Iga viies kontrollimine tuvastas keskkonnarikkumise

Kalapüük.

FOTO: SCANPIX

Ligi 10 000 kontrollimist teinud keskkonnainspektsioon registreeris tänavu üheksa kuuga 1955 keskkonnaalast seaduserikkumist, mis näitab, et keskmiselt iga viies kontrollimine lõppes rikkumise tuvastamisega.

Eluta looduse osas - jäätmed, kemikaalid, kiirgus, maapõu, pakend, vesi, välisõhk - lõppes keskmiselt iga üheksas ning eluslooduse poolel - mets, jaht, loomastiku ja taimestiku kaitse, ranna- ja kaldakaitse - iga seitsmes kontrollkäik rikkumise tuvastamisega, teatas keskkonnainspektsioon.

Kalapüügivaldkonnas fikseeriti see-eest rikkumine keskmiselt igal neljandal kontrollimisel.

«Seadus näeb ette, et olulise keskkonnamõjuga ettevõtteid, nagu suuremad tööstusettevõtted, jäätmekäitlejad ja põllumajandusettevõtted, tuleb kontrollida kord aastas ning meie hinnangul annab see tulemusi – asjad on enamasti korras,» ütles keskkonnainspektsiooni peadirektori asetäitja Olav Avarsalu. «Sellest võibki tuleneda nende väiksem rikkumiste arv võrreldes teiste valdkondadega,» lisas ta.

«Samas näitab kontrollimine, et jätkuvalt on ettevõtteid, kes ei ole endale vajalikke keskkonnalube muretsenud ja kes võivad keskkonnanõuete mittetäitmisega saavutada korrektselt tegutsevate ettevõtete ees teatud konkurentsieelise,» märkis Avarsalu. Tema sõnul tahab inspektsioon edaspidi kontrolli fookuse taolistele ettevõtetele suunata.

Kalapüügivaldkonnas on rikkumiste arvukus tõenäoliselt seotud suure kalastajate hulgaga, kelle seas on paraku ka neid, kes püüginõuetest kinni ei pea. Endistviisi on üheks suuremaks probleemiks ebaseaduslikult, ilma nõutava tähistuse ja märgistuseta püügile seatud püügivahendid. Inspektsioon otsib lahendusi, kuidas nende omanikke kindlaks teha ja vastutusele võtta.

Üheksa kuu kokkuvõttes on rikkumiste arvu järgi esikohal kalapüügivaldkond 1205 rikkumisega. Sellele järgnevad jäätmevaldkond 168 ning metsavaldkond 149 rikkumisega.

Kõige suurem arvestuslik keskkonnakahju ehk 6,8 miljonit krooni on tekitatud maapõuekaitse nõuete rikkumistega. Sellele järgnevad kalapüügivaldkond, kus kahjusumma on umbes 0,5 miljonit krooni ning metsakaitse valdkond kahjusummaga 0,36 miljonit krooni.

Maakondadest on üheksa kuuga enim rikkumisi registreeritud Harjumaal, Tartumaal, Pärnumaal ja Ida-Virumaal, kus tuvastati vastavalt 296, 282, 247 ja 245 rikkumist.

Tagasi üles
Back