Kasvatusteadlane: kui kool algab kell kaheksa, on see liiga vara

Nele-Mai Olup
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koolikell.
Koolikell. Foto: Elmo Riig / Sakala

Ühendkuningriigi teadlaste sõnul on õpilastele kasulik, kui koolipäev algaks mitte varem kui hommikul kell kümme, Eesti lapsed lähevad praegu kooli sellest aga kuni kahe tunni võrra varem.

«Kui kool algab kell kaheksa, siis muidugi on see liiga vara, eriti väikeste laste puhul,» ütles kasvatusteadlane Tiiu Kuurme.

«Inimene ärkab tasapisi ja esimestes tundides on lapsed veel poolunised. Kui suudaksime kooli alguse nihutada kas või kella üheksa peale, oleks asi palju parem. Siis on inimene juba virgem ja tema seisund on valmis algust tegema vaimse tegevusega,» rääkis Kuurme.

Kuurme sõnul ei ole koolialgust seni hilisemaks lükatud, sest Eesti koolid on enamasti suured ja väga masinlikud. «Suured koolid on inimestest üle koormatud, need on jäigad ja töötavad tehase tootmise printsiibil. Väikerahvas ihkab suuri koole, aga sellistes vormides muutub õpilastele lähenemine ebaisikuliseks. Terve taoline lähenemisviis on juurteni vale,» selgitas ta.

«Osa inimestest suudab hommikul varem alustada, kuid on ka teised ehk niiöelda hilisemad inimesed. Kuna meie kool on masinlik, ei hakka keegi isiklike rütmidega arvestama, seda ei saa tahtagi,» rääkis Kuurme, kelle hinnangul võiks eeskujuna näha waldorfpedagoogikat, mis pöörab rohkem tähelepanu loomulikele elurütmidele.

«Mida suurem kool, seda keerulisem on jaotada ruume ja teha tunniplaani. Paindlikumad ja väiksemad vormid tagavad inimlikuma kohtlemise,» selgitas Kuurme, kelle sõnul on koolipäeva algusaeg olnud siiani koolirahva ja omavalitsuste sisemiste kokkulepete asi ja üldiselt pole seda laiemaks teemaks tõstatatud.

«Suurematel lastel võiks kool alata kell üheksa ja kui vähegi võimalik, siis päris väikestel kooli minejatel kell kümme,» tegi Kuurme ettepaneku.

Peamiseks takistuseks vanemate tööaeg

«Muidugi mängib siin kaasa vanemate tööaeg, sest väikest koolilast ei saa päris üksi jätta. Olen kuulnud jutte, et koolipere tahtis päeva alustada hiljem, aga vanemad protestisid, sest nende tööajad ei klappinud plaaniga,» rääkis ta.

Lastevanemate liidu juhatuse esimees Enn Kirsman kinnitas, et kõige suurem probleem, mille taga kooli alguse edasi nihutamine seisab, on see, et vanemad peavad enamasti tööle minema kella kaheksaks.

«Kui lapsed peaksid kooli minema kella kümneks, siis vähemalt algklassides tekitaks see palju probleeme. Vanemad ei taha ju lapsi üksi koju jätta ega neid üksi ühistransporti lubada. Sel juhul peaksid ka vanemad saama võimaluse oma tööpäeva alustada mitte kell kaheksa, vaid kell kümme või ehk isegi pool üksteist,» rääkis Kirsman.

Samas tõi Kirsman välja, et tänapäeval on inimeste tööaeg aina paindlikum. «Tõsi, mina töötan õpetajana ja ma ei saa täna tulla või minna pool tundi hiljem, kui ette nähtud, kuid väga paljud tööd on sellised, kus ei pea nii jäigalt kella vaatama,» ütles ta.

«Kui uuring ütleb, et lastel oleks parem kella kümnest kooli minna, siis tuleks edasi uurida, kui paljudel vanematel oleks võimalik oma last kella kümneks kooli viia,» pakkus Kirsman välja.

Kirsmani sõnul oleks hilisem koolialgus gümnaasiumiõpilaste puhul rakendatav kas või päeva pealt. Ka Kuurme sõnul saaksid suuremad lapsed ise hakkama, kuid väiksemate koolilaste vanemate puhul võiks rakendada paindlikku tööaega, et vähemalt ühel vanemal võimaldataks tööle minna hiljem.

Kuurme sõnul ei tee see halba, kui vanemate laste tunniplaan nihkuks ajaliselt tunni võrra õhtu poole. Lastearsti ja Lastekaitse liidu vanematekogu liikme Ene Tombergi sõnul nõuaks kooli algusaja nihutamine aga väga suuri ümberkorraldusi mitte ainult õppetöös, vaid ka laste huvitegevuse arendamisel.

Idee nõuab arutelu

«Kui lapsed lähevad kooli kella kümne paiku, siis nad ka vabanevad hiljem, mis tähendab, et huvitegevuse aeg jääb neile väga hiliseks. Kui laps läheb pärast kooli huviringi, siis jõuab ta lõpuks koju isegi hiljem kui tema vanemad,» rääkis Tomberg ja lisas, et eraldi tuleks vaadata linna- ja maakooli lapsi.

«Ei saa öelda, et hilisem koolialgus on hea. See on üks võimalus, mida kuskil rakendatakse, kuid mis meil nõuaks hästi põhjalikku analüüsi. Küsimust tuleks arutada erinevate spetsialistidega, nii pedagoogide, lastekaitsetöötajatega kui ka Lastevanemate liiduga,» rääkis Tomberg, kelle sõnul oleks tarvis samamoodi mõelda ka selle peale, mis kellaks tuleks lapsed lasteaeda viia.

«Kuidas me siis jätame esimese klassi õpilase kauemaks magama ja viime vahepeal lapse lasteaeda. See on keeruline ja vajaks väga palju arutamist,» ütles Tomberg.

«Lõpuks jõuame aga tagurpidi välja ikka selleni, et lapsed peavad lihtsalt õigel ajal magama minema,» nentis ta.

Haridusministeerium: koolil on õigus alustada koolipäeva hiljem

Haridusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert Merike Mändla sõnul on riiklikult sätestatud vaid see, et koolitunnid ei tohi alata varem kui kell 8.00 hommikul, kuid koolil on alati õigus alustada koolipäeva hiljem.

«Maapiirkondades on tihti kohalikul tasandil lepitudki kokku, et koolipäev algab kõige varem näiteks kell pool üheksa või kell üheksa ja see on seotud transpordikorraldusega,» ütles Mändla.

«Koolipäeva võib alustada hiljem, kuid reeglina on siin takistuseks olnud vanemate päevakorraldus. Seda näitavad ka lapsevanemate protestid niinimetatud teise vahetuse osas, kus lapsed peavad kell 11.00 kooli minema,» rääkis ta.

Tagasi üles