Laupäeval on uudistajatele avatud üle 30 Eestimaa veskipärli

Muinsuskaitsepäevade raames avavad sellel laupäeval üle 30 vesiveski,  tuuliku ja hüdroelektrijaama omanikud oma valduste uksed, et huvilised võiksid nii seest kui väljast lähemalt pilku heita Eesti tööstuskaitsepärandi pärlitele.

Avatud veskite päeva korraldab MTÜ Veskivaramu juba kolmandat aastat eesmärgiga tutvustada ja eksponeerida Eesti veskikultuuri laiemalt kui vaid ajaga seotud ringkondadele.

«Peaaegu pooled Eestis riikliku kaitse alla võetud tööstuspärandi objektidest on vesi- ja tuuleveskid. Suur osa nende omanikest on tõelised veskifanaatikud, kes hoiavad, taastavad ja tutvustavad seda unikaalset pärandit,» rääkis MTÜ Veskivaramu juhatuse liige Riho Vahtre.

«Veelgi olulisem on see, et nad tegelevad  tõsiselt veskitele nüüdisaegsete  kasutusvõimaluste leidmisega, taastuvenergia tootmisega ning tasakaalu otsimisega loodusressursside kasutamise ja loodus- ning pärandihoiu vahel,» lisas Vahtre.

Eestis on suuremal või vähemal määral säilinud ligi  200 vesiveskit ja tuulikut, millest on laupäeval tasuta külastamiseks avatud enam kui 30.

Riho Vahtre toob näiteks, et eriti hästi säilinud sisustusega vesiveskitest on avatud Võrumaal Eomoisi,  Valgamaal Hellenurme, Virumaal Kulina ja Viljandimaal Lahmuse vesiveskid, kus on laupäeval kohal ka huvilistele veskijuttu vestvad ning veskite tööd demonstreerivad möldrid. 

«Tuulikutest võiks esile tõsta oma algsed funktsioonid taastanud Hollandi tüüpi tuuliku Järvamaal Seidlas, samuti äsja Tartumaal avatud Kullaga veski,» rääkis Vahtre.

Ta lisas, et Võivere tuuliku renoveerimine Virumaal on veel pooleli, kuid laupäeval saab seal tutvuda UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Struve geodeetilise kaare interaktiivse lahendusega.

«Tasuks kasutada juhust ja külastada  Põlvamaal Leevaku hüdroelektrijaama, millel on Eesti ajaloos märkimisväärne tähendus ning mis on eelkõige nõukogude ajal koolis käinud inimestele tuttav Juhan Smuuli poeemi «Järvesuu poiste brigaad» põhjal,» tutvustas Vahtre.

«Avatud on ka Põltsamaa lähedal asuv Kamari hüdroelektrijaam, kelle omaniku Leo Kohvi konsultatsioonil on kõik  hüdroenergia tootmisest unistajad või elluviijad kindlasti käinud. Kamaril on Eesti ainuke hüdroelektrijaam, kus generaator asub tänapäevani vee all,» märkis Vahtre.

Avatud veskite päeval on suurem osa objekte külastajatele avatud kell 10.00-18.00. Mõne objektidega tutvumiseks tuleb aga eelnevalt täpne külastusaeg kokku leppida selle omanikega, kelle kontaktid leiab MTÜ Veskivaramu veebilehtedelt.

Soovitatav on enne reisisihi seadmist vaadata lahtiolevate vesiveskite, tuulikute ja hüdroelektrijaamade kohta informatsiooni http://www.veskivaramu.ee  või MTÜ Eesti Veskivaramu Facebooki lehelt facebook.com/veskivaramu

Avatud veskite päev korraldatakse 10.-13. septembrini toimvate üleeuroopaliste tänavu tööstuspärandile pühendatud muinsuskaitsepäevade raames.

Muinsuskaitseamet on selleks puhuks koostanud maakondade kaupa nimekirja tööstus- ja tehnikapärandi ligi 70 objektist, mida on eeloleval nädalavahetusel võimalik külastada. Vastav nimekiri asub aadressil http://muinas.ee/euroopa-muinsuskaitsepaevad-2015/avatud-parand.

Interaktiivset kaarti avatud veskitest saab aga vaadata siit.

Tagasi üles