Munitsipaalpolitsei on tänavu menetlenud ligi pool tuhat taksoveoeeskirjade rikkumist, mis on kolmandiku võrra rohkem kui eelmisel aastal. Taksojuhid süüdistavad ametit aga silma kinni pigistamises ja teatud ettevõtete soosimises.
Taksojuht: taksopatrull pigistab teatud ettevõtete suhtes silma kinni
11. september 2015, 11:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige rohkem esineb probleeme taksodega Suur-Karja tänava ja Hollywoodi ümbruses, kus on suur puudus taksopeatustest. Hinnanguliselt on reede ja laupäeva öösel vanalinna alal 1500-1700 autot, samas on kohti vaid 60, millest omakorda Tulika takso ja Tallinki päralt on 30 kohta.«Kõik ülejäänud taksojuhid soovivad ka teenida ja seetõttu pargitakse, kuhu juhtub. Populaarsemad kohad on lootusetult umbes ning juhid võistlevad kohtade pärast. Lastakse signaali, sõimeldakse, näidatakse rusikat, ähvardatakse - see kõik on selle regiooni öine tegelikkus,» sõnas Hunt.
Hunt meenutab, et samas kohas oli 70ndatel, mil kogu taksomajandus oli kontrollitud ja eksisteeris veel Taksopark, vaid 10 taksot. Kui keegi juhtidest hakkas trügima või tegi väikseimagi eksimuse, siis lasti ta päevapealt töölt lahti. Soovijate järjekord oli ukse taga oli pikk ja kord majas.
Paraku on täna olukord väljunud kontrolli alt ja mupo leiab, et süüdi on kehtiv seadusandlus, mis ei võimalda korda majja lüüa. «Päris piraate, kellel ei ole mingit kliendi teenindamise õigust, on tänaseks vähe alles jäänud. Nii palju oleme suutnud olukorda reguleerida. Pigem võitleme me ajale jalgu jäänud seadusega, mida on võimalik endale sobivas suunas painutada,» selgitab mupo avalike suhete juht Meeli Hunt, miks valitseb Tallinna taksonduses kaos.
Pigistatakse silm kinni
Linnas liigub kõlakas, et n-ö Bermuuda kolmnurgas omavolitsevate taksofirmade osas pigistatakse silm taotluslikult kinni. «Tallinnas peaks taksojärelevalvet teostama mupo taksopatrull, kuid nemad selle probleemiga ei tegele. Olen konsulteerinud paarikümne taksojuhiga Tallinnas ja nad kõik on rääkinud mulle mupo kohta, et keegi probleeme tekitava firmaga seotud isik maksab altkäemaksu, et taksopatrull selle ettevõtte taksosid ei kontrolliks,» ütles taksojuht Raivo J. «See on küll tõsine süüdistus, kuid taksojuhtidele on lekkinud selline informatsioon ja arvestades Tallinna linna väiksust, peab sellel jutul tõepõhi all olema.»
Munitsipaalpolitsei leiab, et väited mingisugusest altkäemaksust on laim. «Mupo taksopatrulli jaoks on kõik taksofirmad ja juhid võrdsed. Kui on rikkumine, siis ei olene, millist kaubamärki ta parasjagu kannab. Meie patrull ei pööra tähelepanu firmale, vaid isikule. Võib rahulikult öelda, et menetletud on pea kõigi kaubamärkide all sõitjaid,» selgitab Meeli Hunt.
«Üks väga oluline nüanss on selles, et juht võib kasutada mitut kaubamärki, kui tal on sõlmitud vastav kaubamärgi kasutamise leping – täna sõidan Tallinki, homme Reval takso ja ülehomme kolmanda kaubamärgi all. Samuti võib ettevõttel olla mitu autot, mille juhid vahetuvad. Juht võib sõita ka FIEna oma nime all,» ütles Hunt. «Ei vasta tõele väide, et mõnda firmat karistatakse rohkem ja teine jäetakse meelega rahule. Taksonduses on praegu liiga palju kaootilisust ja seadusega reguleerimata jäetust. Siin peaks pigem vaatama seadusandja poole.»
Ka politsei on alustanud mitmeid menetlusi
Politsei kontrollib taksojuhtide õiguskuulekat käitumist igapäevase liiklusjärelevalve käigus, samuti on konstaablid aidanud munitsipaalpolitseid reididel, et selgitada välja, kas kõikidel juhtidel on olemas vajalikud dokumendid ning tegutsemisluba. Süüteo info ilmnemise korral on läbi viidud rida menetlusi, kus üks osapooltest, kas siis kahtlustatav või kannatanu on olnud taksojuht.
Suurem osa konfliktidest on tekkinud kliendi ja taksojuhi vahel, kui osapooled ei jõua kokkuleppe tasus. Sagedasemad on avaldused, mille sisuks on tasumata arved, vähem on teateid neist tülidest, kus kannatada on saanud kas vara ehk siis auto või on päädinud sõnelus kaklusega.
Sel aastal on politsei alustanud 91 menetlust, kus üks osapooltest on olnud taksojuht. Neist 33 ühistranspordiseaduse rikkumist; 54 liiklusseaduse rikkumist; kolm liikluskindlustuse seaduse rikkumist ja üks autoveoseaduse rikkumine. Kolmel korral on taksojuhi suhtes alustatud ka kriminaalmenetlust paragrahvi alusel, mis käsitleb sõidukijuhtimist alkoholijoobes. Liiklusõnnetusi on sel aastal põhjustanud 12 taksojuhti.
Politseile on sel aastal teatatud ka kolmest ähvardamise juhtumist, ent paraku ei ole tõendite puudumise tõttu neid asjaolusid olnud võimalik kriminaalmenetluse raames välja selgitada.
«Taksojuhi ameti puhul peaks nii tasutakontroll kui ka järelevalve olema karmim. Täna ei ole näiteks kutsetunnistuse väljastamisel juhi tausta aspektidele ehk nii palju tähelepanu pööratud ning seetõttu ongi võimalik, et kutselise juhina võivad ringi sõita ka inimesed, kes süstemaatiliselt rikuvad näiteks liiklusseadust,» sõnas Põhja prefektuuri kesklinna jaoskonna juht Kaido Saarniit.
Munitsipaalpolitsei sõnul on enim levinud puudused taksodes:
- Taksojuhid eemaldavad auto esipaneelilt teenindaja kaardi, et võimalike ebameeldivuste korral klient ei teaks, kes on teenindaja.
- Ebaviisakus kliendi suhtes, üldine madal teeninduskultuur.
- Ei sõideta lühemat teed pidi punktist A punkti B, vaid tehakse suuri ringe.
- Keeleprobleem. Väga paljud taksojuhid ei tule riigikeelega kõige elementaarsemal suhtlustasandil toime.
- Sõidetakse avariiliste tunnustega (kriimustused, mõlgid, mõradega aknad jne), kuigi seadus seda keelab. Puudused eemaldatakse alles siis, kui rikkumise osas alustatakse menetlust. Siiski peab ütlema, et võrreldes nelja aasta taguse ajaga on olukord väga palju muutunud: vanad autod on asendunud uute mudelitega ning autod on palju korrektsema välimusega.
- Juht suitsetab autos.
- Ebakorrektne riietus: paljud teenindajad on dressides või määrdunud riietes, samuti on tunda suitsuhaisu või pesematuse lõhna.