Riigikogu muutis presidendi valijameeste valimise korda

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2001. aasta presidendivalimised, valijamehed Estonia kontserdisaalis.
2001. aasta presidendivalimised, valijamehed Estonia kontserdisaalis. Foto: Peeter Langovits

Riigikogu muutis täna presidendi valijameeste valimise korda, mis tähendab, et edaspidi valitakse omavalitsustes valijamehed ühes hääletusvoorus ja igal volikogu liikmel on üks hääl ning valituks osutub enim hääli saanud kandidaat või kandidaadid ning viigi korral heidetakse liisku.

Eelnõu algatasid valitsuskoalitsioon, sotsid ja Eestimaa Rohelised ning nende hinnangul soosib muutus suuremates omavalitsustes valijameeste valimisel senisest paremini demokraatia põhimõtete järgimist ja opositsiooni proportsionaalset esindatust.

Sisuliselt tähendab muudatus seda, et kui Tallinn saab valimiskogusse saata 10 esindajat, ei saa omavalitsus kehtestada reeglit, et valijamehed tuleks valida eraldi või et kõigil valijatel oleks 10 häält. See tähendab omakorda, et edaspidi ei tule kõik valijamehed koalitsioonist, vaid nüüd peab koalitsioon arvestama, kuidas hääled enda kandidaatide vahel kõige mõistlikumalt jaotada.

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Evelyn Sepp ütles, et presidendi valimise seaduse muutmine loetud kuud enne järgmisi valimisi ja viisil, mis mõjutab selle tulemust, on ebakorrektne ja  sisendab umbusaldust  kogu riigivalitsemissüsteemi suhtes.

«Eelnõu muutmise ajastatus  taaskord loetud kuud enne valimisi viitab aga selgele poliitilisele huvile mõjutada nende läbi eelolevat valimistulemust,» sõnas ta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles